Vaimne mürk. Mis see on?

Mürk on kontsentreeritud armastuseenergia. Armastus tähendab meesenergia, naiseenergia ja nende vahel oleva võimu ehk aktsepteerimiseenergia täiuslikku tasakaalu. Seda täiuslikku kooslust nimetatakse valguseks. Valguse ehk armastuseenergia ürgseks liikumapanevaks jõuks on tänuenergia, mis võimaldab armastuse edasiarenemise protsessi. Valguse vastand ehk teine, nähtamatu pool, on pimedus, mille üheks esindajaks on seesama tänuenergia.

Vaatleme inimese silma. Silmaiirise keskosa on must ehk pimedus. Vikerkest, nagu tema nimigi ütleb, räägib meile musta ja valge kokkupõrgetest ehk vikerkaarevärvidest. Vaadeldes inimest, kes on midagi väärtuslikku saanud, märkame, et tema silmade iirised sellel ajal, kui ta kiirgab endast välja tänulikkust, laienevad. Kas olete tähele pannud, kui suured on laste silmaiiriste must osa? Miks ahenevad inimese silmad, kui ta on tige, vihane? Kas vihane inimene on tänulik?

Elada tuleb praegu ehk täna. Täna on ilus ilm. Täna, on ilus ilm. Täna tuleb ilus ilm. Täna, tuleb ilus ilm. Kas tunnetasite eesti keele ühe sõna sügavamat sisu? Seesama sõna suunab meid olema tänulikkuses ja just täna, olevikus ehk olemises. Elamine minevikus või tulevikus välistab tänuenergia. “Tänan!” tähendab oma tänuenergia suunatud kiirgamist teisele isikule või isikutele. Mis tunne teil on, kui teie tänu vastu ei võeta? Kas te järgmisel korral julgete enam nii südamest tänulik olla? Kas tunnete, et anda on tunduvalt raskem kui saada? Kas tunnete, et andmises tuleb olla tunduvalt ettevaatlikum ja taktitundelisem kui saamises. See tähendab, et tuleb täpselt tunnetada, kui palju ja kuidas anda.

Rahulolu tähendab rahu peal olemist. Kellele meeldib, kui tema peal ollakse. Peal olla saab ainult materiaalsel asjal. Kui hakata rahu materialiseerima, siis varsti me enam rahul ei ole, sest rahu ei ole materiaalne üksus. Teisiti öeldes me potsatame oma rahu pilve pealt maa peale tagasi. Pilve kõrgusega on seotud kukkumise sügavus ja matsu tugevus. Eriti tugeva matsu ehk kabelimatsu puhul võib hiljem hauakivilt lugeda :”PUHKA RAHUS”. Kui kuulata selle kadunud hinge, kes nüüd rahus puhkab, hääletut juttu, siis kuulete: “Kallid inimesed. Kui te õpite elama rahus ehk oma sisemise rahu nimel tööd tegema ja seda välja kiirgama, siis pole teil vaja nii kiiresti kui minul puhkama tulla.” Rahu tähendab kõige ja kõigi neutraalset aktsepteerimist. Neutraalsus tähendab osapooletut suhtumist. Osapooletus tähendab osapoolte tervikuna ehk ühtsena nägemist, tunnetamist.

Inimene, pürgides üha kõrgemale ja ilusamale haljale oksale, ei ole kunagi rahul, sest ta tunneb, et ise peaks see haljas oks olema. Haljas tähendab värskust, värskus omakorda avatust ja puhtust, puhtus omakorda korrastatust, korrastatus aga neutraalset aktsepteerimist. Kas rahulolev inimene on oma sisu teistele avanud, sisemiselt puhas, teisi aktsepteeriv ja tasakaalukas? Kas tunnetate rahus oleva ja rahuloleva inimese erinevusi? Kumb on tänulikum?

Kui keskajal oleks keegi julgenud väita, et valgusega on võimalik kivimeid ja metalle lõigata, et valgust saab kasutada operatsioonil skalpellina, siis arvatavasti oleks see isik inkvisatsiooni tuleriidal ära põletatud. Ometi on kaasaja laserid ehk valguskoondajad selle võimaldanud ja tuleriidale pole teadust keegi saatnud. Küll aga püüab teadus tuleriidale saata nn. vaimseid tegijaid, keda nimetatakse soolapuhujateks, udutajateks, teiste alateadvusega manipuleerijateks, usuhulludeks, nõidadeks j.n.e. Vanasõna aga ütleb, et heal lapsel on palju nimesid. Teadus teenib rahulolu eesmärke, filosoofia rahus elamise eesmärke. Mõlemad on vajalikud, tuleb vaid õppida neid tasakaalukalt kasutama.

Teaduse keeles tähendab mürk elusorganismi hävitavat ainet, millest tuleb eemale hoida või mida tuleb hävitada. See on materiaalne maailmanägemine. Vaimselt asjale lähenedes on kõik loomises ja hävimises ehk hävinemine on loomisprotsessi lahutamatu koostisosa. Teadlased otsivad tõestust, vaimuinimesed tõde. Tõestus on lõplik, tõde lõputu. Tõestus kehtib ühe konkreetse asja kohta, tõde kehtib kõige kohta. Tõestus on käegakatsutav, meeleorganitega tajutav ehk materiaalne, tõde on hingega tunnetatav, tõestamatu ehk vaimne. Vaim on taevane, põhjuslik, primaarne. Keha on maine, sekundaarne, tagajärg. Hing on maise ja vaimse maailma side, kokkupuude.

Mürki iseloomustatakse kui organismi elutegevust pärssivat ainet. Kui aga sedasama mürki lahjendada miinimumini, siis on see mürgine aine raviva efektiga. Niisiis on probleem hoopis kontsentreerituses, mitte heas või halvas aines.

Peale materiaalsete mürgiste ainete, mille juurde kuuluvad ka meelemürgid, tunnevad inimesed veel hingemürke, milleks on kõikvõimalikud süüdistamised, solvamised, alatused, silma sisse valetamised, hurjutamised, reetmised, lubaduste täitmatajätmised, truudusetus jne. Hoopis vähe aga tuntakse vaimumürke, kuigi me puutume igapäevaelus sellega paratamatult ja hoopis rohkem kokku, kui me aimatagi oskame.

Inimese teadmised võib jagada kolme keerukusastmesse: materiaalne, hingeline ja vaimne. Materiaalsete teadmistega saab valitseda materiaalset maailma, hingeliste teadmistega emotsioonide maailma ja vaimsete teadmistega vaimuilma. Tulevik toetub minevikule ja olevik kaotaks oma mõtte, kui poleks tulevikku. Teame ka seda, et materiaalsed teadmised toetuvad kindlale usule ja usk omakorda on vaimne teadmine. Probleem hakkab kasvama sellest hetkest, kui me tahame oma usku kindlustada. Kindlustatakse aga alati vaenlaste vastu ja omade kaitseks. Samas võib kindlustatav selles kindluses tunda end vangina ja vang, kes elab vanglas, tunda vanglat enda jaoks kindlusena. Kõik kindlused aga vananevad ja kaotavad aja jooksul oma mõtte. Sama lugu on ka kindlate teadmistega. Ainus kindel asi elus on see, et midagi ei ole kindlat. Tahtmine oma elu kindlustada on hirm tuleviku ehk tundmatu ees.

Üheks ohtlikumaks vaimseks mürgiks on kindel usk, et head peab armastama ja halba vihkama. Vaimsele ehk primaarsele mürgistatusele järgneb hingeline mürgistamine ja sellele omakorda materiaalne ehk aineline mürk. Lausa uskumatu naiivsusega tormatakse hea suurendamise eesmärgil halba hävitama. Kindla usu kammitsates olevate inimeste probleem on see, et nad eitavad kõike, mis ei mahu nende usu raamidesse. Eitamine omakorda isoleerib neid elust ja eituse suurus määrab isoleerituse suuruse. Osaliselt elust ilmajäänu aga jääb ilma ka neist teadmistest, mida see eitatav osa elust talle pakkuma tuli. Tulemuseks on eluline naiivsus. Kõik teavad, et parim politseinik on endine kurjategija, et parim kindral on endine reamees, et truim naine on endine prostituut, et isa on eriti armas siis, kui ta on sind õiglaselt karistanud. Halva eitamine viib meid selleni, et me tunneme ennast järjest rohkem halvasti ja niimoodi jätkates kaotame me lõpuks oma elumõtte. Tahtmatult haarab käsi mingisuguse mürgi järele selleks, et oma halba enesetunnet leevendada, nõrgestada, olematuks teha ehk hävitada. Olgu selleks siis alkohol, narkootikum, lõbumaja, püstol või poomine. Lõpuks saab inimene selle, mida ta ihkas, saab ka selle, mida ta vihkas. Hea eesmärgi nimel on ajast aega vabatahtlikult pead tulle topitud, ohverdatud ja vabasurma mindud.

Vaimne mürgitamine ehk vaimu nõrgestamine hakkab tavaliselt pihta juba sellest momendist, kui laps sai viljastatud. Lapse algse arenemise määrab ema usk rasedusega toime tulla. Kõik olemasolevad ema hirmud takistavad lapse normaalset arengut. Ema hirmud mehe, raha, mustuse, viiruste, mikroobide, haiguste, kurjategijate, enda vanemate, ämma ja äia, sugulaste, tuttavate, võõraste ja riigi pärast võivad juba algselt tekitada lootel sellise segaduse, et see laps võib otsustada nii rasket katsumust mitte vastu võtta ja teise ilma tagasi kolida.

Materiaalselt mõtlev inimene püüab oma usku kindlustada teadust ära kasutades, religioosselt mõtlev inimene püüab sama teha Jumalat ära kasutades. Esimene tegi väikese vea, teine aga suure vea. Kumbki ei mõistnud, et usku kindlusesse toppides püüdsid nad teda vangi panemisega enda omaks teha. Kindel teadmine, et teadus on seda tõestanud ja teistmoodi ei ole võimalik, laguneb kui õhuloss, kui teadus ühel ilusal päeval sammukese edasi teeb ja avastab, et see asi on tegelikult teistmoodi. Teadlane võib saada avastuse eest Nobeli preemia, naiivselt teaduse kindlaid tõestusi kasutav materialist aga tasuta puhkuse hullumajja, kuigi see “tasuta” on eelnevalt patsiendi rahaga läbi riigi ja haigekassa kindlustatud.

Kindel usk toetub autoriteedile. Kui maiselt mõtlevale ehk mateeriat ületähtsus-tavale isikule on selleks teadus, siis taevaselt mõtlevale religioossele inimesele on selleks Jumal. Kui inimene jätaks selle esialgu enda teada ja kontrolliks, kas need asjad ikka päriselt ja üheselt mõistetavalt nii on, siis oleks kõik korras. Klammerdudes aga sellesse kindlasse teadmisse, et lihtsam elada oleks, tehakse paratamatult autoriteedist autoritaar. Autoritaarsus tähendab isevalitsust kõige ja kõigi üle. Kuna autoriteedi kaitsva tiiva all on mõnus (vähemalt esialgu) elada, siis oma vaimustuses tormab see inimene teistele head tegema ja oma autoriteeti teistele pähe määrima. Nii tehakse autoriteedile karuteene, endale peavalu ja kuulajatele kindel teadmine, et nemad seda narrust kunagi ei proovi.

Kui autoriteedile on vead lubatud, siis autoritaari puhul on see välistatud. Nii on teinud religiooni kammitsates vaevlevad tõsiusklikud oma jumalatest ülijumalad ja hoidku jumal selle eest, kui keegi julgeb nende jumalat pilgata või teises valguses näidata, kui kombeks on.

Kohtusin hiljuti oma ammuse tuttavaga, kes umbes neli aastat tagasi alustas oma vaimset arenguteed Sai Baba olemust tundma õppides. Esimese suhtlusnädala lõpuks hakkas mul nii paha, et olin sunnitud asja sügavamalt kui mul kombeks uurida. Ma ei olnud algusest peale kõigega nõus, mis mulle räägiti ja püüdsin seda tunnet, mis mind valdas, sõnadesse panna. Äkki jõudis see kohale: vaimne mürk. Nädal hiljem, kui olin enda jaoks probleemi selgeks mõelnud ja Sai Babaga vaimses kontaktis olnud, sain ma selle tuttavaga uuesti kokku. Hakkasin talle rääkima oma kogemusest Sai Babaga ja kirjeldama kui omapärast kuju. Mu jutt lõigati kui vaheda noaga pooleks. “ Sai ei ole kuju!” Selgitasin talle, et minu jaoks ei ole vahet, kas ma suhtlen sipelga, sinu või Sai'ga”. “Kuju ei ole ta ikkagi. Ta on Jumal!”

Kui mu tuttaval ei oleks vasaku silma ümber olnud musta sõõri, kui ta vasak käsi poleks luumurru tõttu kipsis olnud, kui tal poleks osalist kiilaspäisust ja pilk mitte nii alistunult leebe, poleks ma ehk nii ettevaatlik olnud, aga aja jooksul olen õppinud keha keelt usaldama. Must sõõr vasaku silma ümber tähendab välismaailma loogikat mustvalgena ehk läbi absoluudi prillide nägemist, kiilaspäisus tähendab välismaalima eitamist, vasaku käe luumurd aga hirmu südame ehk hingemaailma loogika ees.

Mehed vastutavad materiaalse maailma püsimajäämise ja edasiarenemise eest. Nende õnnetuseks aga tugineb mateeria raudsele loogikale, see aga omakorda füüsilistele loodusseadustele. Siit saabki alguse materiaalsuse suletud ring, mille sees kehtivad selle ringi sisemised seadused. Kui inimene koosneks vaid füüsilisest kehast, siis saaks ju vabalt hakkama vaid materiaalsete teadmistega, paraku tuleb meil veel hoolt kanda ka hinge ja vaimu eest, mis loogika raamidesse nii kaua ei mahu, kuni me pole seda veel õppinud. See aga ei tähenda, et hingelised ja vaimsed teadmised poleks loogilised. Ratsionaalne ehk loogiline mõtlemine arvestab kõiki tuntud ehk loogilisi tegureid. Irratsionaalne ehk intuitiivne mõtlemine arvestab kõiki mittetuntud ehk mitteloogilisi tegureid. Kõike, mis maailmas on, ei ole ühel inimesel võimalik tunda, seetõttu ei allu selle inimese jaoks ka kõik loogikale.

Alateadvus ehk meid alal (elus) hoidva teadvuse osa hoiatab meid ebamugavuse tundega kindlustamiste eest, aga tahtmine tulevikus mugavalt ära elada ja lõpuks ometi loorberitele puhkama jääda tembeldab selle tunde meelepetteks. Tahtmine elus lihtsalt ära elada sunnib inimest otsima lihtsaid universaalseid tõestatud teadmisi. Ometi on elus nii, et lihtsa tõeni jõutakse läbi keeruliste ja raskete otsingute. Samas kui inimesele see lihtne tõde kätte anda, siis ta ei usu seda ja kindlasti ei usu ta seda sel juhul, kui see on vastuolus üldlevinud arvamustele ehk käibetõdedele.

Inimene arvab, et tal on lihtne ja hea elada, kui ta on leidnud lihtsa ja universaalse elutõe, mis annab vastuse kõigele. Kõrgeima ja autoriteetseima lihtsuse valdajaks on tunnistatud Jumal. Aga selle peale vaene inimene ei tule, et Jumal on selleks, et sellisele tasemele jõuda, ise arenenud ja tööd teinud. Kui ta inimestele midagi õpetab, siis ennekõike soovituste ja hoiatustena, mitte aga käskude ja keeldudena. Teatakse, et kui ma jumalat kindlalt usun, siis olen ma kõigi ja kõige eest kindlalt kaitstud, mis omakorda tähendab kindluses ehk Jumala selja taga elamist. Samas kui te olete mingi sita kokku keeranud, miks siis kõrge ja palavalt armastatud Jumal peab teie eest seda sööma? Kui te lähete oma eluteel kogu aeg Jumal ees, kas see ei tähenda siis seda? Kas see tähendab enda asetamist Jumalast kõrgemale, sest teatavasti sunnitakse sitta sööma endast madalamal asetsevaid isikuid? Kui Jumal on kõik, mis on olemas, miks siis inimene osa elust eitab? Kas see tähendab, et osa Jumalast ei kõlba kuhugi?

Kujutage ennast ette perekonna, kollektiivi, firma, erakonna, riigi, maailma, päikesesüsteemi, galaktika, universumi, superuniversumi, Havona ja lõpuks Paradiisi Saare juhina. Kas te suudate iga üksikisikut selles kontrollida? Kust pärineb kindel teadmine, et Jumal näeb ja kuuleb kõike ja kõik on Jumala kätes? Milleks siis inimesel käed ja silmad on, kui kõik nagunii jumala teha on? Kust on pärit kindel teadmine, et Jumal keelab, käsib, poob ja laseb? Kui teie olete alustuseks perekonna pea, kas te oma peres teete nii, või annate igale üksikisikule tegutsemisvabaduse? Kas te ihaldate oma peres autoriteedi või autoritaari kohta?

Kui teil on oma firma, kas te juhite igat üksikisikut eraldi või loote selleks süsteemi, mis allub firma siseseadustele ehk vastastikkele kokkulepetele? Kui firmal kehvasti läheb, kas see on üksikisikute viga või on äkki süsteem mäda? Kas on üldse võimalik midagi juhtida, kui selleks pole eelnevalt süsteemi loodud? Kas täiuslik süsteem arvestab kõiki teadaolevaid ja veel mitteteadaolevaid tegureid? Kas täiuslikku süsteemi üldse ongi olemas? Ja kui ta kusagil ehk ongi, miks me siis siia õnnetule Maale oleme tulnud?

Teadmine, et seal, kus meid ei ole, on parem, sunnib inimest otsima õnne väljas-poolt, eksootilistest maailmajagudest. Teatavasti on kõige eksootilisem, parem ja valgustatum jumalariik. Probleem on selles, et seda vaest inimest sinna lihtsalt ei lasta. Kui teil on oma kätega ehitatud ilus valgete vaipadega armas kodu, kas te siis lasete lehkava prügikastiinimese oma valgete linade vahele saabastega magama või annate talle suure kerjamise peale kroonikese leivaraha? Kuidas muutub teie suhtumine, kui te veidi hiljem näete sama inimest viinapoe uksest sisse marssimas? Kas te kirute ennast, riiki, seda joodikut või hoopis jumalariiki? Kas te hakkate probleemi eitama või küsite enda käest: mida minul sellest õppida on? Kas me saame olla kindlad, et meie eluga kunagi nii ei juhtu? Kas me oleme sellest joodikust paremad, targemad, on meil lihtsalt elus vedanud või on meil see õppetund juba õpitud? Murede uputamise üks keerukusetasandeid on joomarlus, siis narkomaania ja kõrgeima tasandina religioon.

Viinaga liialdamine on mürk. Narkootikumidega liialdamine kah mürk. Aga usuga liialdamist ehk religiooni mürgiks pidada ei osata. Kõik elus kasututavad mürgid saavad alguse religioonist. Religioon tähendab ühe kindla, inimesele kõige armsama jumalaga liialdamist ja teiste jumalate eitamist. Olgu selleks jumalaks siis Kristus, Buddha, Jehhoova, Ra, raha, võim, kuulsus, ülemus, narkootikum, viin, söömine, töö, abikaasa, laps, kass, jalgpall vm. Igaühele oma.

Ühe asjaga liialdamine garanteerib automaatselt teisele asjale tähelepanu ärajätmise. Tähelepanuta asi ehk probleem jääb aga õppimata ja kasvab aja jooksul aina suuremaks. Mida suuremaks kasvab, seda hirmutavam on. Probleemi kangekaelne eitamine ei tee probleemi olematuks. Probleemi tappa ehk hävitada ei saa, sest kuidas sa teadmist või mitteteadmist hävitad. Probleemi ehk halva sisse uppumist võib vaadelda kui viina, narkootikumidesse, muredesse, rasvumisse, verre, merre, pisaratesse, vanni, usku, emotsioonidesse jne. ning lõpuks hauda ehk mulla sisse uppumist.

Vabadus tähendab suvalises olukorras toimetulemist. Vaimne vabadus on usuvabadus, mis võimaldab kõigis allpool olevates sfäärides toimetuleku. Vaimsus tähendab eluprotsesside põhjuste tundma õppimist, materiaalsus aga eluprotsesside tagajärgede tundma õppimist. Siit saab järeldada, et vaimsus ja materiaalsus käivad käsikäes (täiendavad teineteist) ja üht teisele eelistades tekitame ise endale probleeme juurde.

Mis ühele mürk, võib teisele olla eluvesi. Vanasõna ütleb, et võta pits ja pea aru. Selles ütluses peitub sügav elutõde. Suvaline aine koosneb armastuseenergiast, mille positiivseks pooleks on teadmine ja negatiivseks pooleks mitteteadmine ehk teadmatus. Kui inimene on orbiidilt ära löödud, siis tuleb selle aine, mida vajatakse, armastus vastu võtta ja saadu võimalikult kiiresti tasakaalustada. Üheks võimsamaks tasakaalustavaks energiaks on hingest tänamine. Et hiljem enam sellisesse olukorda mitte sattuda, on vaja tingimata juurelda põhjuste üle, miks sellisesse olukorda satuti. Selleks et aru saada, tuleb hakata endale aru andma. Teatavasti käib andmine enne saamist. Kuna mürk tähendab kokkusurutust, kontsentreeritust, siis mida rohkem ühte energiat kokku surutakse, seda materiaalsem see on. Mida materiaalsem ehk raskem mürk on, seda rohkem omab ta magnetismi. Kuna sarnane liitub sarnasega, siis selleks, et oma halba ehk rasket enesetunnet kergendada, kasutatakse aine omadust siduda energiaid. Olgu selleks aineks siis liigsöömine, ravim, alkohol, tubakas, narkootikum või siis vähemmateriaalsed ained nagu kisa, lärm, kiljumine, röökimine, sõimamine, manamine, manitsemine, tümpsumuusika, Harley tsikli mootoriplärin või siis kõikvõimalikud malbed kindlad teadmised teaduse tõestustest ja sellest, et kõik ju teevad niimoodi. Probleem on selles, et iga aine energiaväli on kahepooluseline ja kui kasutatakse energia plusspool ära, siis selle negatiivse poolega ei osata midagi peale hakata. Organismi võitlust energia negatiivse poolega ehk jääknähtustega nimetatakse pohmelliks. Pohmelli kõrgeimat astet nimetatakse deliiriumiks. Deliiriumi edasine kontsentreerimine viib debiilsusesse. Niimoodi peatab inimese keha ajupeetusega (peedistatud ajuga) inimese loomastumise tee.

Deliiriumis avanevad inimesele paralleeldimensioonide väravad ja tal on võimalus näha sarvilisi. See on inimvaimu hoiatus, et niimoodi jätkates satud põrgudimensiooni. Teatavasti kasvavad sarved peas. Pea omakorda tulevikuenergias, tulevik aga omakorda on teadmatus, mittemateriaalne, vaimsus. Inimese peast väljuvad nähtamatud energiakanalid, mis on dubleeritud materiaalsete ainetega ehk juustega. Iga juuksekarv on kosmiline antenn, millega inimene on seotud kõiksuses asetseva kõrgema vaimolendiga. Mida tihedamad on inimesel juuksed (sünnipärased blondid), seda laiem on tal side teiste vaimsete üksustega. Blondidest tehtud anekdoodid on brünettide kadedus ja tahtmine blondide alandamisega ennast ülendada.

Kindlasse usku klammerdumine viib ainujumala loomiseni. Materiaalsel tasandil tähendab see ükssarve. Kindel teadmine, et vastaspoolega pole midagi peale hakata (aga ilma kah kurat läbi ei saa) ja siin ei jää midagi muud üle kui oma mure alkoholi uputada, tõukab inimese kakssarve ehk viinakuradi küüsi. Kõige materiaalsem ehk loogilisem teadmine väljendub organismis luuenergiana. Tahtmine vaimsust loogiliseks teha ehk tulevikku kindlustada sunnib inimest otsima seda ainukest ja õiget (kõige kõige kõige-t). Kuna inimene teistele ei oska oma leitud jumalat ära seletada, siis oma alateadvuses tunneb ta kindlusetuse tunnet. Kuna ühte jumalat on raske lahti seletada, siis teiste jumalatega ei saada ammugi hakkama. See sunnib inimest oma usku kindlustama, mis materiaalsel tasandil tähendab sarve kasvatamist. Keha reageerib sellele siis vastavalt kontsentreerituse astmele kas vistriku, pompooni, rasvakasvaja, kasvaja või vähiga. Kuna vaimseid üksusi ei ole võimalik ühte patta panna, siis keha ka sarve ei kasvata, märku antakse vaid painajalike unenägudega või nägemustega.

Üks raskemaid tegevusi on teistele aru pähepanemine. Inimese aju on kaitstud paksu kolbaga. Kolp on luu, mis tähendab väljakujunenud loogilisi elulisi arusaamu ja toimib kui filter uutele teadmistele. Mõne kohta öeldakse, et ta kolp on nii paks, et ega sealt midagi läbi küll ei lähe. Kuna aju on kõrgema tasandi kompuuter, siis on päris loogiline, miks ta niimoodi kaitstud on. Samas annab see ka märku, et vaimsete uute (teiste, targemate isikute poolt antav) teadmiste kontsentreerimine, pealesurumine on äärmiselt ohtlik. Tuleb tunnetada, palju teine on suuteline vastu võtma ja läbi seedima. Ütlus “mullast oled sa võetud ja mullaks sa ka saad” tähendab materiaalsete mullast sirgunud taimede energiate läbiseedimist ja loodusesse tagastamist. See on materiaalne seedimise protsess. Vaimse seedimise materjal tuleb kosmosest ja tagastub kosmosesse täiustunud teadmistena. Materiaalne seedeprotsess on täpne koopia vaimsest seedimisprotsessist, seega saab oma materiaalse seedimise vigu kasutada oma mõttevigade lahtimõtestamiseks.

Jumala kummardamine on valguse kummardamine. Saatana kummardamine on pimeduse kummardamine. Millal inimesel mõõt täis saab ja ta ühest leerist teise üle läheb, on indiviiditi erinev. Teada on, et esimesed eitavad saatanat ja teised omakorda jumalat. Mõlema probleem on see, et ei osata elu tervikuna näha. Eitamine tähendab hävitamist. Hävitamine tähendab oma territooriumi laiendamist läbi eitamise. Varjatud territooriumi laiendamist nimetatakse poliitikaks. Avalikku territooriumi laiendamist nimetatakse terrorismiks. Selle asemel, et terrorismi olemust tundma õppida, tahetakse teda eitada ehk hävitada, suurendades terrorismi veelgi. Totaalseks hävitamiseks on vaja liitlasi. Probleem on selles, et liidetavad peavad olema sarnased. Sarnased saavad olla vaid need, kes lasevad endale teha ajupesu. Ajupesu on võimalik teha vaid neile isikutele, kes on religiooni kammitsates, kes pimesi usuvad, mida neile sisendatakse. Sellest momendist, kui poliitikast kõrini saab, algab terrorism. Sellest momendist, mil terrorismist kõrini saab, algab poliitika. Eitamise maagilisest ringist välja astuda veel ei osata.

Kapitalistliku (lääne) ajupesu ebajumalaks on materiaalne heaolu, mis tõotab paradiisi läbi majanduskasvu. Majanduskasvu näitajaks on raha. Idamaade ajupesu ebajumalaks on religioon, mis tõotab paradiisi läbi jumalakummardamise. Esimene on tunduvalt ohtlikum, sest see on varjatud religioon. Ajalooline fakt on see, et üks religioon teist ei seedi. Mitteseeditav asi on mürk. Niimoodi me toodame pidevalt surmaenergiat ehk kannatusi juurde ja ei saa aru, miks õnne pole.

Ilus vale ja kole tõde on ühe terviku vastaspoolused. Tahtmine head saada materialiseerib vale illusioonide õhulossiks. Õhulossi ehituskivideks on lubadused. Kõik lubadused on seotud ajaga. Kui lõpeb aeg, lõpeb ka lubadus. Siis on vaja kas lubadust muuta või aega pikendada ehk anda illusioonile teine nägu ja teine tegu. Mida ilusamaks inimene oma illusiooni mõtleb, seda karmimaks ja koledamaks muutub tõde. Kõige karmim tõde on see, kui inimene oma elu lõpus tõdeb, et kogu aeg on kulutatud ilusatele valedele, et terve elu on valesti elatud. Teatavasti on ka religiooni ehituskivideks lubadused.

Tänuenergia tihedam (materiaalsem) vorm on tahe. Inimkeha eesmine pool kannab tundeenergiaid, tagumine pool tahteenergiaid. Kuna inimene käib rind ees, siis siit võib järeldada, et tahe on tunnetele toetaja, tõukaja, jõu andja. Silmad asetsevad keha tundepoolel, mis tähendab, et on vaja tundeid vaadelda ja kontrollida ning tahet usaldada.

Usaldamatus ja heausklikkus on ühe terviku erinevad otsad. Vanasõna ütleb, et usalda, aga kontrolli. See tähendab, et enne usalda ja siis kontrolli ehk enne jaata ja seejärel vaata, kas teine kah jaatab või tegeleb eitusega. Heausklik ehk pimesiuskuja on talle lubatud heaga pimestatud ja seetõttu ei taipa kontrollida. Usaldamatus tähendab eitamist. Usaldamatu inimene ei ole võimeline teist kuulama, sest nagunii ju teine valetab. Paraku peitub igas vales ka tõetera ja niimoodi jääb usaldamatu inimene ilma välisinformatsioonist, seega ka armastusest.

Inimene ütleb, et ta jooksis oma mõtetega, tunnetega või tegudega rappa. Rabas kasvavad madalad jändrikud puud. Taimestik on vaimne energia. Raba on kooslus vaesest vaimsusest ja rikkast maisusest. Sellest momendist, kui inimesel hakkab maisus üle vaimsuse kasvama, saab ta südamerabanduse. Sellega võtab organism aja maha, et anda inimesele aega oma vigade üle mõtiskleda. Kahjuks ei osata seda võtta organismi armastusavaldusena.

Reaktsioon mateeria tasandil tähendab erinevate ainete segunemisel tekkivat keemilist reaktsiooni, mille tulemusena saadakse uus aine ja kõrvalsaadusena vabaneb või neeldub soojusenergiat. Mõttelisel tasandil tähendab reaktsioon erinevate religioonide segunemisel tekkivat uut religiooni, kus kõrvalsaadusena vabaneb või neeldub emotsionaalne energia. Ilmaasjata ei ütleks inimene, kui ta satub uude olukorda, et siin on mõtlemisainet.

Ahelreaktsioon ehk tuumaplahvatus tähendab tuuma ehk sisu katastroofini kontsentreerimist. See on olukord, kus religiooni sees olevad mõttemallid on äärmuseni nivelleeritud, ühesugused. Inimesed on selles religioonis üksteise külge aheldatud ühesuguste (nende arvates kõige õigemate) mõttemallidega. Kui lüüa keegi selles koosluses orbiidilt välja, siis temast vabanev emotsioonide- ehk soojusenergia lööb orbiidilt ära järgmise mõttekaaslase ja nii edasi. Peale soojusenergia (emotsioonide) vabaneb tuumakatastroofis tohutul hulgal valgust ja radioaktiivset kiirgust. Vabanenud valgus kujutab endast armastuseenergia positiivset poolt ja vabanenud radioaktiivsus negatiivset poolt ehk hirmu, et mind ei armastata. Nii nagu liigses valguses on ohtlik olla, on ohtlik olla ka liigses pimeduses. Kui inimese sisekosmosesse (keha kõigisse olemisruumidesse) tungib korraga sisse liiga palju hirmu, siis kiiritushaigus materiaalsel tasandil demonstreerib ilmekalt, mis vaimsel tasandil juhtub. Kui keegi oskaks selle religiooni sees teistmoodi mõelda ja oskaks inimesi mõistusele kutsuda, siis tuumakatastroofi ei toimuks. Paraku on inimene, kellele on tehtud totaalne ajupesu, mõtlemisvõimetu ning vaimset informatsiooni jagavate inimeste juttu ei usuta, peetakse jamaks.

Teine maailmasõda lõppes tuumakatastroofiga. Samuti lõppes Nõukogude Liidu sotsialismi võidukäik tuumakatastroofiga. Kas pole see hoiatuseks ka kapitalismi liitmisele (Euroopa Ühendus, Ameerika Ühendriigid)? Kas USA-s toimunud Maailma Kaubanduskoja terrorismiga hävitamine tähendab hoiatust rahareligiooni (võidukäik islamimaadesse) edasise sissetungi eest? Terrorism on avalik vastuseis poliitikale. Terrorism on salajane terror, sõda on avalik terror. Kumbki pool tegutseb vahendeid valimata. Kui väike vahend ei aita, võetakse tarvitusele suurem ja kui see ka ei aita ja lõpuks ometi kord majja lüüa, siis kõige suurem. Kas tõesti on vaja tuuma ehk sisu hävitamiseks tuumapommi? Kui mingi asi juurtega välja kiskuda, siis seemneid ei suuda keegi kontrollida. Tahtmine terrorismi juurtega välja kiskuda vajab kindlaid liitlasi. Mida rohkem liitlasi, seda totaalsemaks kujuneb sõda. Kuni maailmasõjani välja. Selle asemel, et õppida teiste usku tunnustama, minnakse teisi nende usu pärast hävitama.

Kõiksuses valitseb kindel hierarhiline süsteem. Mida keerukam (kõrgem) süsteem, seda täiuslikum on süsteemi juht ehk jumal. Kõige kõrgemani jõudmiseks tuleb enne madalamad astmed selgeks õppida. Elu sisaldab kõiki jumalaid. Selleks et kedagi tunnustada, on vaja tema olemust tundma õppida, muidu pole ju mida tunnustada. Enda kontsentreerimine ühele jumalale jätab teised jumalad tähelepanuta. Näitena võib tuua lihtsustava paralleeli. Kui te olete tööl lihttöölise seisuses ja üritate suhelda vaid direktoriga, siis võite kindlad olla, et teie otsene ülemus teeb kõik selleks, et te teda märkaksite ja tema korraldustele alluksite. Kui te oma viga ei paranda, siis järgmises töökohas kõik kordub.

Erinevaid religioone võib vaadelda kui elevandi patsutamist. Üks patsutab lonti, teine jalga, kolmas kere, neljas saba. Keegi ei märka, et patsutatakse sama elevanti. Teise käega patsutatakse vastu rinda, et minu jumal on kõige tähtsam. Täpsemalt vaadeldes patsutatakse “mina olen” energiakeskusele, toonitades sellega, et mina olen kõige tähtsam. Jumal sellele inimesele on vaid teistele silmapetteks, kasulikuks tööriistaks. Sellise patsutamise käigus tihendatakse vaimne algmürk hingeliseks mürgiks ehk emotsioonideks. Rinnas asuvad kopsud, süda ja “mina olen” energiakeskus. Kopsud on vabaduse organid, kust hing sisse ja välja käib. Kui süda saab emotsioone täis, siis muutub patsutamine rusikalöögiks. Rusikalöögiga vabanetakse oma liigsest emotsionaalsest laengust. Rusikaga teisele rindkerre lüües võib hinge kinni lüüa, see tähendab, et vabaduse organid said krambi. Kramp on organismi kaitsereaktsioon mürgi vastu. Armastuseenergia ehk vabaduse liikumapanemiseks kasutatakse seljale patsutamist. Seljale patsutamisega stimuleeritakse tahteenergiat ehk elutahet.

Kui te olete kellelegi teene teinud, siis üsna loogiline on, et teine sellele teenele vastab teistsuguse teenega ja püüab saadut tasakaalustada. Kui see teine aga tänab selle teene eest jumalat ja jätab teile tasumata, siis võib kindel olla, et te järgmisel korral sellele inimesele enam teenet ei osuta. Miks hakkab naine protestima, kui tema poolt antud armastuseenergia, mille mees on rahaks materialiseerinud, kulutatakse mehe joomakaaslastele ja kõrtsidele? Miks hakkab mees protestima, kui ta naine armastab salaja või lausa avalikult kedagi teist ja raha nõuab oma mehe käest?

Kord sattusin ühel meditatsioonil ruumi, kus jagati armastuse jooki. Ilus peeker oli ja joojateks olid ainult naised. Palusin, et mulle ka seda jooki maitsta antaks. Mulle viibutati sõrmega ja öeldi: “Sina, mees, pead jooma naise südamest”! Ilmselt on iga mees tundnud jõuetuse ja elu lõpu tunnet, kui tal armsamaga suhted sassi lähevad ja naine armastuse kraani kinni keerab või selle otsa kellegi teise paneb. Ilmselt on iga naine tundnud oma südames seletamatut raskust kuni südame lõhkimineku tundeni välja, kui tema mees saab armastust mõne teise naise käest. Naise armastuse andmise kanal on täpses vastavuses mehe vastuvõtukanaliga. Kõik võõrenergiad (teised mehed ja naised) selles kanalis tuntakse hoobilt ära. Kui me oskaksime seda tunnet usaldada ja sellest ka koheselt oma partnerit delikaatselt informeerida, lahendaksime oma vead juba eos ja ei peaks nii palju kannatama. Naise armastus lööb õitsele, kui mees selle tänuga vastu võtab. Teisiti öeldes annab mees oma tahtega naise armastusele jõu, liikumise kiiruse ja võimsuse. Seepärast ihaldavadki naised jõulisi mehi. Mis puudutab mehe-naise tervikliitu, siis naise jaoks selles tervikus on mees looja ja mehe jaoks on naine jumal. Looja on pea ja jumal on süda. Südamevalu ja peavalu on ühe terviku erinevad otsad. Valu tekib süüdistamistest. Süüdistamised tekivad arusaamatustest, need aga tekivad valedest arusaamadest. Vale arusaam tekib klammerdumisest vanadesse või võõrastesse arusaamadesse. Probleem hakkab selginema sellest momendist, kui arusaamise asemel hakatakse endale aru andma ja lõpetatakse nii enda kui teiste süüdistamine.

Hiljuti paluti mul vaadata, miks juba teist aastat järjest, vahetult enne jõule, põles Vabaõhumuuseum. Tegemist on eesti rahva kannatuste eksponeerimisega. Sellega kaasas käib aga röövvallutajate ja anastajate halvana näitamine ja ohkimine, et küll sellel eestlasel on alles raske minevik olnud. Sellise tegevusega püüab enamik inimesi oma õnnetut olemist kergendada, tulemata selle peale, et ta jätab oma negatiivse energia nende seinte vahele. Teatud kontsentreerituse astme juures tekib reaktsioon, mida nimetatakse tulekahjuks. Tuli puhastab ja annab inimesele võimaluse uuesti, puhtalt lehelt alustada. Tulekahju tähendab: “Tule, kallis kahju ja tasakaalusta minu kasu(ahnus)”. Süüdlaste otsimine, et kes selles süütamises või süttimises süüdi on, on enesepettus ja tahtmine enda vigu teiste kaela veeretada. Kui kontsentratsioon on sobiv, siis energiad korraldavad selle tulekahju igal juhul ära (kasvõi välgu näol).

Inimese keha võib vaadelda kui erinevate anduritega (äratundmismehhanismidega) kompuutrit. Näiteks otsustab keegi teie kulul kurja nalja teha ja pakub teile istet pingile, kus on püsti nael. Kui te oma tunnetust ei usu ja aru ei saa, miks teised nii imelikult teid vaatavad, siis te seda pinki ei kontrolli ja istute naela otsa. Tagumik tundis ikkagi ära. Kui te oma tunnetust ei usu ja samas olete vaegnägemisega või lausa pime, siis on ju võimalik kasutada kompamismeeli. Või kuulmist, ja tajuda, miks ümberringi kõik nii kurjakuulutavalt vaikne on. Võimalik, et te saite eelneva hoiatuse unenäo kaudu, imeliku vastumeelsusena sinna seltskonda minemise ees, ehk jukerdas auto või olid muud imelikud sündmused teie teel teile hoiatuseks. Selle asemel, et mõtestada need eelnevad sündmused lahti, istutakse tihti kiirabis ja kirutakse ennast või teisi. Elu pakub tohutult palju erinevaid võimalusi oma tunnetuse usaldamise õppimiseks.

Selleks et kompuuter saaks töötada, on vajalik tarkvara. Et tarkvara toimiks, on vaja programmi. Et programm töötaks, on vaja süsteemi. Et süsteem töötaks, on vaja täidesaatvat organit. Et kõik õigesti töötaks, on vaja tagasisidet ehk kontrolli. Kõik eelnev oleks mõttetu, kui poleks toidet. Kui maisel tasandil on arvuti algtingimuseks tarkvara, siis inimese sisekosmose tasandil on selleks geen. Läinud sajandi lõpus avastasid teadlased, et geen sisaldab kombinatsioone neljast erinevast keemilisest ühendist. Siit on võimalik tõmmata paralleel idamaisesse filosoofiasse, kus räägitakse neljast ilmakaarest ja algelemendist: tuli, õhk, vesi ja maa. Kombinatsioonid nende koosmõjudest sisaldavad algteadmisi (põhiteadmisi), mida teaduse keeles nimetatakse geeniks. Emalt ja isalt pärandatud geenid sisaldavad nende kogutud elutarkusi, mida laps on tulnud enda omaks tegema ja läbi selle õppima. Laps lisab neile teadmistele oma eelnevates eludes omandatud teadmised. Kokku kujuneb uus teadmine, mis tähendab geeni sisu muutumist. Geen on terve sel juhul, kui tema sisemised vastasmõjud on tasakaalus (tuli, õhk, vesi, maa - jõud, vaim, hing, keha) ehk harmoonias. Iga inimene on Maale tulnud õppima oma õppetunde. Õppimiseks on vajalik õppeprogramm - õppimise järjekord ja sisu. Õpitakse seda, mida veel ei teata. Kui õppeprogrammist võtta osa materjali välja ehk vigane geen asendada tervega, siis pole see programm enam endine. Vaimsel tasandil tähendab see inimese elutee muutmist. Kujutage ette olukorda, kui teie materiaalse õppimise eesmärk on saada arstiks. Kui sellest programmist välja võtta näiteks bioloogia ja asendada see politoloogiaga, kas see arst on võimeline arstiks olema? Unistus inimese ravimiseks geenitehnoloogiaga on äärmiselt riskantne ja raskete tagajärgedega üritus. Unistus geenitehnoloogia kaasabil luua täiuslik inimene on ette määratud luhtumisele, sest see ei ole kooskõlas Looja plaanidega. Ehk oleks õigem kaasaja geneetikasaavutusi kasutada haiguste diagnostikas ja uurida vigase geeni seotust inimese mõttemaailmaga? On olnud väiteid, et eelmine tsivilisatsioon Atlantis hävines tänu sellele, et taheti geneetilisel teel luua täiuslikku olevust. Kui see väide paika peab, kas see oleks piisav hoiatus inimkonnale?

Palju on räägitud inimeste minekust järgmisele arengutasandile. See tähendab ühest klassist järgmisse minekut. Järgmise klassiga käib kaasas keerukam õppeprogramm. Arvutil tähendaks see lisaprogrammi liitmist, inimese keha tasandil tähendab see uute tšakrate, ajusüsteemide ja energeetiliste kehade juurdeliitmist. Kindel on see, et järgmisse klassi enne ei saa, kui olemasolev programm on omandatud. Minu kasutuses oleva info kohaselt saab inimesel olema 13 tšakrat ja 10 energiakeha.

Nii nagu kõik siin elus uueneb ja täiustub, nii on täiustunud ka palve olemus ja tekst. Annan teile selle edasi sellisel kujul, nagu see minuni on jõudnud.

Meie Kõigi ja Kõige Loojale

Kõigi ja kõige looja, hoidja ning juht kes oled kõikjal, kõigis ja kõiges! Vaid sisemises vaikuses tunnetame Su kõikjale lainetavat voogu. Sinu juhtimine ja toimimine on olemises. Sinu kulgemine olemises on Kõiksuse ühtsuse Ajas ja Ajatuses, Valguses, Jõus, Vormis ja Sisus.

Meie ajalise kulgemise teekonnal võimalda meile arukust hetkest hetkesse ja jaga mõistmist meile meist enestest ning Maailmast, meie algusest ja sihist. Luba mõista meie elusammude tähendust ja vajalikkust. Luba tänada meie abilisi elurajal nii Valgusest kui Varjatusest. Et mõista Sind, luba mõista oma varjatud kaaslast.

Anna aega mõista Valgust, et valgustuda mitte pimestuda. Anna aega mõista Pimedust, et mitte eksida korduvalt ühtemoodi. Luba näha meie eneste Tõe olemust meie eneste sees.

Sinus on kogu loomine ja loodu ning loodule Jõud ja Valgus, Teadmine ja Aeg. Sa oled üks kõigis ja kõik ühes.

Austav embus Ajatult

Kirjutatud novembris 2001