Takistused eluteel. Milleks?

Oleme jõudnud ajajärku, kus vaimsusest vaimustumise periood on lõppemas ja aeg on toimunust järeldused teha. Tuntud eesti vanasõna ütleb, et iga inimene on ise oma õnne sepp ja tundub, et see väide om täiesti õige. Eriti valusaid õppetunde on saanud kõikvõimalikud ravitsejad ja sensitiivid. Miks see siis nii on?

Tuletan meelde, et eksisteerib põhjuse ja tagajärje seadus. Inimestele, kes omavad võimet näha energiaid, on selle kingituse tasakaalustamiseks kaasa antud ka kõrgendatud vastutus. Need inimesed on vaimse maailma avastamise eesliinil käijad ja võtavad tahtmatult enda kanda ka esmased tagasilöögid. Virtuaalmaailma ilu ja harmoonia on tegelikult samamoodi nagu mateeria üks osa armastuseenergia väljendusvormidest, ainult tegemiste tasandid ja tagajärjed on tuntavalt keerukamad ja jõulisemad. Vaba tahte seaduse kohaselt on kõigil ja kõigel võrdväärne õigus elule.

Püha kolmainsuse (üks mõistmise tasand) nähtav pool on valgus, mis koosneb sinisest (mees), punasest (naine) ja kollasest (võim) toonist. Vaatleme inimese tðakraid:

1. juur (punane, maa, naine, olemasolev, minevik)

2. sakraal (oranþ, seks, mehelik majandamine)

3. päikesepõimiku (kollane, võim, raha)

4. südame (roheline, armastus, tunded, olevik suunaga tulevikku)

5. kurgu (sinine, taevas, mees, suhtlemine, suhtumine)

6. otsmiku (lilla, tunnetuslik nägemine, kolmas silm)

7. kroon ( valge, tulevik, side välismaailmaga)

Sakraaltðakra värvus tuleneb naisenergia ja võimuenergia segunemisest. Südametðakra värvus tuleneb aga meesenergia ja võimuenergia segunemisest. Otsmikutðakra värvus tuleneb mees- ja naisenergia segunemisest. Valge ehk kroontðakra tuleneb kolme värvi – punase, sinise ja kollase tasakaalustatud koosolemisest. Siit üks võimalikke inimese tasakaalus olemise ehk tervise diagnostikameetodeid. Samas vaadeldes tðakrate asetuse loogilisust, võime tunnetada, et inimene on oma olemuselt terviksüsteem, kuhu on koondatud loendamatul hulgal omavahel sõltuvuses olevaid energiakanaleid. Inimene tunneb ennast hästi, kui need kanalid on puhtad ja terved. Iga kanal on ette nähtud kindla võnkesagedusega energia läbilaskmiseks. Probleemid tekivad siis, kui kanal ummistub, laguneb, laieneb, rebeneb, kitseneb jne. Selle üheks põhjuseks on inimese enda mõte. Inimese mõte omab magnetiseerivat jõudu, see omakorda kas siis suurendab või vähendab energia läbivoolu ja kvaliteeti temast enesest. Mõtte kvaliteedi määrab ära suhtumine heasse ja halvasse. Sümboolselt on valgus hea ja pimedus halb.

Miks kardetakse paaniliselt tumedaid jõudusid? Kuna neid ei tunta. Samas aga teatakse, et pimedus omab tõepoolest tohutut energiat ja varem või hiljem tekib inimesel kiusatus seda proovida. Inimene ütleb, et hirmus, aga see-eest ka kole põnev.

Oli aeg, kus ma umbes kuu aega järjest, niipea kui teleri lahti tegin, sattusin saatanateemalistele filmidele. Mu sisetunne ütles, et ei ole võimalik, et üks tegija võib nii halb olla, kui teda kujutatakse. Otsustasin siis härra Luciferiga, saagu mis saab, ühendust võtta. Oma üllatuseks avastasin umbes 30-aastase saleda Texase-stiilis härrasmehe hallis ülikonnas ja halli kaabuga. Nii muhedat ja elurõõmsat isikut annab inimeste seast otsida. Ta tutvustas omaloodud põrgudimensiooni ja rääkis selle vajalikkusest. Lühidalt öeldes on põrgu mõistuse ja keha kahene dimensioon, kus puuduvad südameenergia ja tunded. Sinna satuvad need inimesed, kes oma elu jooksul on trampinud üle teiste südamete ehk ei ole südamearmastust millekski pidanud. Kuna elus enne edasi ei saa, kui teatud õppetund on õpitud, siis võimaldatakse neil inimestel endal kogeda, mida tähendab elu ilma südameta. Tuleb välja, et Saatana ettepoole keeratud äärmusliku tumeda poole taga on suur valgus. Kes otsib, see leiab! Siit ka järeldus, et tegelik teadmine asub pimeduses.

Teoreetiliselt on kosmoses avastatud nn. mustad augud, mis omavad tohutut jõudu ja massi. Kas me avastame kunagi ka mustade aukude filosoofilise tähenduse?

Inimesed, kes on jõudnud oma arengus sellele tasemele, et nad on põhimõtteliselt valmis elama avatud kolmanda silmaga, sisenevad tasapisi paralleelmaailmadesse, sealhulgas ka virtuaalmaailma. Esialgne vaimustus ja arvamine, et kui ma kõike näen, küll siis on hea elada, taandub aga kiiresti, sest peagi teadvustab inimene seda, et kellele palju antud, sellelt ka palju nõutakse. Samas suureneb teadmine ka sellest, kui vähe me tegelikult teame.

Inimese üks suuremaid komistuskive on hea tagaajamine. Tuletan meelde, et me elame duaalses maailmas, kus on võimalik head ja halba näha, aga mitte neid teineteisest lahutada. Ainuõige tee head saavutada on halva tundmaõppimine - siis muutub halb ise heaks. Selleks et halba tundma õppida, tuleb õppida oskust halvaga samastuda. Et halvaga samastuda, on vaja teadlikult õppida halva sisse minemist. Esialgu tundub see lausa hullumeelse julgustüki ja enesehävitamisena, aga võin oma kogemustest öelda, et ellujäämise võimalus on nii toimides palju suurem. Esiteks seetõttu, et iga uue tundmatu äraõppimine laiendab sinu tegutsemisruumi, sellega koos kasvab sinu oskus valitseda ja jagada. Teiseks oled sa selle probleemi kiiresti ja põhjalikult ära õppinud ning sisemiselt vaba järgmisteks saavutusteks. Kolmandaks vabaned tasapisi hirmudest ja hakkad aru saama, et elu oma kirevuses ja keerukuses on elamist väärt. Läbi selle õpid järjest rohkem elu armastama ja koged, et elu vastab sulle samaga.

Abisaaja tuleb iga ravitseja ja nägija juurde kui õpetaja juurde. Õpetamise kõige võimsam väljund on sõna. Kui õpetaja “võtab” õpilase probleemi ära, siis võiks seda toimingut tegelikult lausa kuriteoks nimetada. Elu on meile tõestanud, et ükski kuritegu ei jää karistamata. Tavaliselt öeldakse, et ükski heategu ei jää karistamata. Selles ütluses peitub kibe tõde. Probleem on selles, et seesama “teadja” ei tea kõige olulisemat - seda, et iga inimese häda on tingitud ennekõike tema valest mõtlemisest. Teise inimese probleemi äravõtmine ja kuhugi panemine (tavaliselt jääb see probleem ravitseja enda energiavälja) ei tee hädasolijat karvavõrdki targemaks. Ta jätkab samamoodi kui enne ja õige varsti on häda uuesti, kuid suuremal ja tihti keerulisemal kujul tagasi. Ravitsejal või teadjal oleks õigem esmalt probleemi olemus lahti mõtestada ja hädasolija jaoks uus suund selle probleemi olemuse õppimiseks kätte näidata. Tihti on tegelik abi teise august väljaaitamiseks hoopis vastupidine - teise uuesti sinna lükkamine. Varem või hiljem ollakse teile selle eest tänulik.

Iga süsteem on niikaua hea, kuni sellest on midagi õppida. Näitena toon siin feng ðhui, reiki, heliteraapia, kristluse, budismi, meditsiini, astroloogia, värviteraapia, Castaneda õpetuse, ðamanismi jne. Kõigi õpetuste üldmoraal on see, et miski pole lõplik ja täiuslik ehk igale eelnevale süsteemile järgneb uus ja täiuslikum süsteem. Näiteks feng ðhui süsteem tunnistab ka ise, et mõnele elukõlbmatule alale on osa inimesi immuunsed. Lähemal uurimisel selgub, et need inimesed on siiralt uskunud, et nende jaoks on kõnealused paigad head. Sellest võib järeldada, et ainuüksi suhtumise energia on suuteline kahjuliku energia isiku jaoks neutraliseerima. Samamoodi võib teie suhtumine rikkuda teie jaoks kasulikku energiat. Tegelikus elus toimub ju pidev energiate segunemine.

Kohtate näiteks oma ammust tuttavat, keda pole ise aastaid näinud, küll aga olete temast palju kuulnud. Kuuldu põhjal on teie mõtetes tuttavast kujunenud põhimõtteliselt uus inimene. Kui sellest inimesest on teile räägitud palju halba ja te olete pimesi rääkijaid uskunud, siis kindlasti on teie arvamus sellest inimesest halvem, kui teie tuttav tegelikult on. Arvamus kujundab suhtumise, suhtumine omakorda suhtlemise. Teie ammune tuttav ütleb teile südamest tuleva tervituse, aga kuna südame ja kõrvade vahele jääb suhtlemise tðakra, siis see tervitus sellisena kohale ei jõua, sest teie enda suhtumine mürgitas tervituse ära. Samas arvate, et see mürgine tervitus on tuttavalt pärit. Või lihtsam näide: inimesel on mädane igemepõletik. Kas on võimalik väita, et toit, mida ta sööb, on mädanenud? Niimoodi lihtsustavate võrdlussüsteemide abil on võimalik aru saada tunduvalt keerulisematestki protsessidest.

Reiki praktiseerijatel on vaja enesele selgeks teha, milliste energiatega ja miks nad seda üldse teevad. Kui õppida nägema ja tunnetama ehk aru saama sõnumitest, mida need energiad sisaldavad ja need sõnumid patsiendile arusaadavasse keelde tõlkida, siis on nii selle energiaga opereerija kui ka patsiendi edasiarenemine kiire ja põhjalik. Lihtsalt käte pealepanemine ilma probleemi olemust patsiendile valgustamata viib patsiendi sammukese lähemale idiootistumisele. Ta satub sellest energiast sõltuvusse ja tahtmine, et keegi ta elu heaks teeb, aina kasvab.

Kuni jätkub heategijaid, pole vaja ka oma probleemide kallal ajusid vaevata. Paraku on elus nii, et see, mida vaja pole, hävineb. Idiooti iseloomustabki mõttevaegus. Sellest omakorda järeldub, et igast heast on midagi halba õppida.

Palju inimesi on sõltuvuses astroloogilisest ennustusest. Iga planeedi eksisteerimisel on oma mõte, igal planeedil on oma kindel energeetiline väärtus ja vajalik jõud. Põhimõtteliselt annavad nad inimesele võimaluse osaleda elu kõigis arengufaasides. Kui astroloog avastab, et täna on võimalikud inimestevahelised konfliktid, siis on arukas just täna neid lahendada, mitte neid olukordi vältida. Samamoodi inimestevahelised sobivussuhted. Lõpuks võiks ju teadvustada, et mida erinevamad inimnatuurid koos on, seda värviküllasemaks ja rikkalikumaks kujuneb nende kooselu. Hirm, et me kokku ei sobi, blokeerib suhte. Teadmine, et praegu on astroloogiliselt võimuinimestele soodus aeg ja et polegi tänu sellele mõtet pingutada, võtab inimeselt ära tegutsemise jõu. Tegelikult on just praegu soodus aeg õppida võimuinimeste olemust ja nende inimeste olemust, kes lasevad enda üle võimutseda.

Kord ühel kenal päikesepaistelisel päeval imetlesin päikese võimsust ja tema olemuse neutraalsust. Püüdsin päikesega samastuda. Äkki ütles ta mulle: “Ole rahulik, kunagi olin ka mina samasugune poisike nagu sina praegu”. Päris lahe tunne oli!

Duaalsüsteemi sügavamaks tunnetamiseks annan edasi ühe vaimuinimeste seas leviva anekdoodi. Kord kutsus Looja enda juurde kohvile omaenese Varju. “No nii, armas Vari! Sa oled aegade jooksul nii palju halba ja paksu pahandust kokku keeranud, et seda ei suuda mitte keegi enam läbi seedida. Karistuseks saadan sind asustamata territooriumile.” “Kallis Looja,”vastas Vari, “ükskõik kuhu sa mind ka ei saadaks, igal pool oled sina juba ees”.

Kirikutegelastel on vaja endile teadvustada, et inimese jaoks on kõige tähtsam inimese sisemine pühakoda, mida nimetatakse südameks, altariks on inimese Kõrgem Mina ja kirikuks inimese keha. Püha valguse keskne allikas on inimese enda süda, mis on ühenduses Looja valguskanaliga. Mis kasu on laternast, kui teda väljastpoolt valgustada? Arvamus, et jumal inimese õndsaks teeb, kui inimene ennast eitades ja maha salates jumala rüppe heidab, on visa kaduma. Kas teate, kellel on kõige õndsam olemine? Vaadeldes elatanud naisterahvaid, kes oma usuhulluses pead vastu kiriku põrandat peksavad, ei teki kahtlust, et tegemist on idiootistumisprotsessiga.

Üks pühamaid toiminguid inimese jaoks on tema sellesse ilma sündimine. Kuidas on siis võimalik, et juba siis on ta patune? Kas kirik oskab inimesele lahti seletada patu olemust? Kust võtab kirik õiguse öelda, et Saatan on halb ja Jumal on hea. Kui Jumal tõesti nii hea ja võimas on, miks ta siis Saatanat ära pole hävitanud? Samalaadseid küsimusi võiks esitada lõputult.

Püüan siinkohal lahti seletada palve olemust. Esitades palve, kujutab (visualiseerib) inimene teatud ruumi osasse (territooriumile) ette sellise olukorra, sündmuse või struktuuri, millisena tema seda hetkel soovib. Selle tulemusena luuakse üks kindel energeetiline algmudel ehk vorm. Mõttega selle vormi ümber või sees liikudes magnetiseerib ta selle. Mida rohkem kordi palve esitatakse, seda rohkem see vorm magnetismi ehk sisulist jõudu omab. Kuna peenenergia tasandil sarnane tõmbab sarnast, siis see soov hakkab ümbritsevast ruumist enda poole tõmbama ja endaga liitma põhimõtteliselt samasugust energiat. Nüüd oleneb soovi täitumine juba sellest, kui palju on inimene selle täitumiseks (lisamagnetiseerimiseks) andnud aega, kuidas on see soov kooskõlas teiste inimeste, paralleeldimensioonide või kõrgemalseisvate üksuste tegevusega. Kui see soov on kooskõlas (puudub vastasseis) Universaalse Vaimu üldhoovusega ja inimene ise oskab maa-ala selle soovi ümber puhastada, siis võib kindel olla ka selle soovi täitumises. Palvetades Jumala poole, tuleb arvestada sellega, et Jumalal on piisavalt arukust selleks, et lasta inimesel endal areneda ja ülenduda. Ainult sel juhul, kui inimene puutub kokku selliste jõududega, millega ta pole veel küps rinda pistma, käivitub inimese sisemine kaitsesüsteem (kundalini). Tuleb tõdeda, et Looja on ka selliste struktuuride eest hoolt kandnud.

Rituaalide toimemehhanism on põhimõtteliselt sarnane palvemehhanismile. Ei ole vahet, kas me ehitame kaitseseina tellistest või energiast, igal juhul on see püsistruktuur seni, kuni teised jõud seda ei lammuta. Oht seisneb selles, et rituaalide põhieesmärk on saada head (või teha hea nimel halba). Sellest momendist, kui hea on ära tarbitud ja kaitsesüsteem lagunenud (kui selle eest ei hoolitseta ehk selle jaoks lisaenergiat ei kulutata), saavad rituaalis osalejad kätte selle energia vastandpooluse ehk halva.

Kord tuli üks mari rahvusest noor neiu minu juurde sellise probleemiga, et aeg-ajalt oli ta energiast pakatav ja suutis hõljuda pilvedes, hetke pärast võis teda valitseda totaalne must masendus, mis väljendus hullumeelses silmadepööritamises ja tundes, et kohe hüppab ta aknast alla. Energeetiline pilt oli minu jaoks jahmatav. Ümber maride territooriumi oli ehitatud energeetiline kaitsesein, millest naljalt miski läbi ei pääsenud. Ühendatud peredega tehti lõkke ümber kohustuslikku rituaali. Veel õudsem pilt oli see, kui tütre vanemad panid nende arvates mittesobiliku väimehe jaoks ehitatud voodi (väimees elas teises külas) linade vahele suguelundite kohale roostetanud naela. Mis selle noormehega toimus, võite igaüks ise ette kujutada. Rääkides seda, mida ma nägin, ei osanud see neiu ette kujutada, kuidas on võimalik ilma rituaalideta elada. Õpetasin teda, kuidas sellest nõiaringist vabaneda.

Muusikateraapia kasutab inimese puhastamiseks ja värskendamiseks helivõnkeid, mis mõjuvad inimkehale kas stresse lahtiraputavalt või „tühemikke“ täitvalt. Nii nagu helide skaala jaotub vikerkaarevärvideks, on lood ka teistes sagedus-skaalades.

Vikerkaare värvide järjestus kattub inimese tðakrate värvide järjestusega. Iga tðakra arenemiseks on 10 aastat, mis teeb kokku 70 eluaastat. Ületades selle vanuse, hakkab inimene ette õppima oma järgmise eluastme õppetunde (kindlasti olete märganud, et isik üle 70 on kui väike laps). Iga heliredeli oktaav kattub nähtava valgusspektri värvitooniga.

Helispektrile vastavad värvuste keskväärtused on:

16 – 2896 Hz – punane (0- 10 aastani)

2896 – 5776 Hz – oranþ (10-20 aastani)

5776 – 8656 Hz – kollane (20-30 aastani)

8656 – 11536 Hz – roheline (30-40 aastani)

11536 – 14416 Hz – sinine (40-50 aastani)

14416 – 17296 Hz – lilla (50-60 aastani)

17296 – 20176 Hz –valkjasviolett (60-70 aastani)

Numeroloogidele on siin huvitav vihje: kõigi esitatud numbrite lõppväärtus on seitse. Kas tabelit vaadeldes on võimalik järeldusi teha, miks teismelistele “läheb peale” tümpsumuusika, keskealistele armastusteemad ja vanemale eale klassika ja kirikumuusika? Miks sobib peaaegu kõigile sümfooniline armastusteemaline rock (näiteks Vanessa Mae ja Metallica)? Miks tekivad paljudel muusikakuulajatel kõikvõimalikud värvilised visioonid, erinevad tunded, pisarad, heldimus jne. Miks öeldakse, et inimene elab välja? Miks öeldakse, et inimene maandab ennast? Miks öeldakse, et see stress on raske?

Inimese mõtteaparaat on kui kahepooluseline magnet, mis vastavalt magneti suunamisele (arusaamadele) tõmbab või tõukab head või halba. Kui arusaam on neutraalne, jäävad magneti poolused tasakaalu ja inimene ei oma energiale, milles ta mõttes surfab, ei tõmmet ega tõuget. Selline olukord tekib siis, kui inimene oskab antud situatsiooni head ja halba tervikuna, ilma emotsioonideta, näha. Niikaua kui suhtumine on hea või halva suhtes erapoolik (juhin tähelepanu sõnadele era ja poolik), tahetakse head saada ja halvast lahti saada. Ikka ja jälle saada, aga kes siis saadud osa tasakaalustab? Pöörates oma magneti positiivse pooluse hea suunda, tekitab inimene enda ja hea vahele energeetilise välja, mis omab magnetismi ehk külgetõmbejõudu. Energia liigub selle poolega eespool, millele mõju avaldatakse. Inimesel tekib mulje, et ta sai ainult head. Hea äratarbimisel jääb aga halb alles, sest väli, mille inimene tekitas, on ju alles. Energial on aga mass ja inimene tunneb, et tal hakkas raske. Enamik inimesi hakkavad olemasolevat raskust uue heaga tasakaalustama, tihendades halba veelgi (muutes raskemaks). Nüüd tahetakse sellest raskusest lahti saada, kasutades kõikvõimalikke nippe meditsiinist kuni parapsühholoogia ja jumalakummardamiseni välja. Tegelikult piisab vaid suhtumise muutumisest halvasse ja heasse. Sellega pööratakse oma sisemine magnet neutraalasendisse, “lülitatakse välja” väli ja raske energia imetakse inimesest väljaspool asuvate sarnaste väljade poolt ära. Inimesel tekib kergendustunne.

Kõikvõimalikud teraapiad, rituaalid, energiapunktides olemised, massaaþid, käte pealepanemised, mantrad jne. on energiate liigutamised, kasutades tugevama välja külgetõmmet: suurem tõmbab enda poole ja seob endaga väiksema. Nende tehnikate hea pool on see, et nad aitavad inimesel aja maha võtta ja mõelda, miks just tema sattus sellesse olukorda ja mida tal sellest õppida on.

Energiad, olenevalt oma tihedusest, omavad massi, seega ka inertsi. Kui vaadelda inimese energiavälja, siis keha kiire paigaltnihkumisega on näha keha energiavälja hetkeline nihkumine keha suhtes. Sellist efekti tunnetavad inimesed näiteks kusagilt alla hüpates, kiirel liikumisel suuna muutmisel (kurvides), lõbustuspargis “ameerika mägedes”, lennusõidul õhuaukudes, ehmudes, hirmutavates olukordades jne. Inimene kirjeldab seda efekti kui õõnsat tunnet. Sel momendil, kui keha on oma energiaväljast eemaldunud, satub peremeheta jäänud energiaväli mõne teise keha energiavälja mõju alla ja osa energiat liitub teise keha energiaväljaga. Näitena võib tuua jalgpalli, kus niinimetatud heitenergia uueks omanikuks saab Maa. Samas asuvad jalad esimese tðakra, seega majandusprobleemide ja elus edasijõudmise energia mõjuväljas. Pole siis mõtet imestada, miks jalgpall nii populaarne on ja paljud ennast läbi selle hästi välja elavad ja oma pingeid maandavad.

Raske rocki taluvuse piirini ülesvõimendatud (valjud, intensiivsed) helivõnked aitavad noortel vabaneda oma vanemate ja ümbruskonna materiaalse maailmanägemise surve alt ja tunnetada kasvõi lühiajaliselt vabaduse väärtust.

Spontaanse muusikateraapia väljenduseks on norskamine, hammaste krigistamine, peeretamine, röhitsemine, kiljumine, möirgamine, jalgade järele lohistamine, nohistamine, luristamine, ohkamine, ohkimine ja muud värvikad tegevused.

Maa energiaväljas on kõigi sagedustega energiaid. Tuletan meelde, et inimese mõte omab võimsat magnetiseerivat jõudu ja vastavalt mõtte iseloomule on meie võimuses Maa energeetikat kas siis reostada või puhastada. Arvatakse, et kui ma mõtlen kellegi suunas hävitavalt, alandavalt, vihkavalt, haun kättemaksu jne. ja kui seda näha pole, siis pole ka tegu tehtud. Miks siis teine inimene selle ära tunneb? Kõige madalama võnkega energiad neelduvad Maa sisemusse (ka asjadesse). Samas ei muutu stressid olematuks, vaid ladustatakse Maa sisemusse kuni küllastumiseni. Küllastumispiiri ületamist nimetatakse maavärinaks, ja eriti suured “patused” neelab Maa endasse. Kõrgemad stressid neelduvad vette, veel kõrgemad atmosfääri, eriti kõrged ionosfääri. Taoliste energiate küllastumispiiri ületamine tasakaalustatakse vastavalt kas üleujutuste, vesipükste, tornaadode, rahe, tormide, äikese vm. näol. Ei saa väita, et kõik need kataklüsmid on inimeste tegevuse tagajärg, küll aga on inimese osa selles märkimisväärne. Teadmiseks veel niipalju, et Maa hing ülendub inimeste kaudu. Seega inimene, ülendudes ise, ülendab ka Maad.

Kuni ei osata põhjusi näha, tegeldakse tagajärgede kõrvaldamisega, eemaldamisega, tõrjumisega, hävitamisega, olematuks mõtlemisega jne. Midagi läbi kogemuste õpib ka sellest, aga aega läheb palju kaotsi.

Stresside kui vaimolenditega on äärmiselt huvitav suhelda ja neid on võimalik ka ðokeerida. Kord arutasin endas elava nelja või viie erineva stressiga maailma asju ja lõpuks, kui olin enda jaoks vajalikust infost aru saanud, andsin neile vabaduse. Tore oli vaadata, kuidas nad kambana kaugenesid ja kuulata minemise sahinaid ja kahinaid. Äkki tuli mulle meeletu mõte, mille ma kohe ka täide viisin. Lasin stresside ja enda ümber kukkuda kõrge metallist piirdeaia ja hüüdsin neile mõttes, et kusagile ma teid ei lase. Sellist haudvaikust, mis sellele järgnes, pole ma varem kuulnud…

Kord tuli raadiost mõnusat rütmilist tantsumuusikat. Vaatasin enda kahte kõige tegusamat stressi ja tulin mõttele paluda neil näidata, kuidas nad tantsida oskavad. Ausalt öeldes oleks puunukud sellise ülesandega paremini toime tulnud. Lõpuks kergelt häbenedes istusid nad toolil ja lõid jalaga takti…

Kord tundsin huvi, kuidas stressid reageerivad kindlatele teadmistele. Meisterdasin mõttes umbes samasugused haamrid, mida kohtunikud kasutavad, aga materjaliks valisin kummi. Haamritele graveerisin: lollakas, saamatu ja vastik (nii nagu inimestel on kombeks teisi tituleerida). Kutsusin siis enda ette kolm tõsist ja vägagi arvestatavat stressi. Võtsin siis haamrid ja lõin igaühele vastava templijäljendi otsa ette. Kõik kolm võpatasid… Olen tunnetanud, et iga stress on kui inimene, kellel on oma teadmine. Tema armastamise väljundiks on enda teadmise üleandmine inimesele. Probleem on selles, et inimene ei oska seda vastu võtta. Põhimõtteliselt on stress kui õpilase eest vastutav õpetaja, kes teab, et tema õpilase edasine areng ilma selle konkreetse teadmiseta on võimatu.

Karmast on palju räägitud ja kirjutatud. On jõutud koguni selleni, et inimesele lubatakse tema halb karma ära võtta. Nagu kõik protsessid siin ilmas koosnevad minevikust, olevikust ja tulevikust, nii on ka karmaga. Karma mineviku osaks on kõik eelnevad elud olevikuni välja. Võlaks on valed järeldused õpitud õppetundidest, mis tuleb varem või hiljem ära õppida. Ometi on nii, et elu kulgemisprotsessis suunab meie vaim meid järjest keerukamatesse olukordadesse, mis tagavad automaatselt sellised õppetunnid, mida me varem pole kogenud. Vigade eest pole aga keegi kaitstud. Seega jääb karma võlg igaveseks, ainult selle vahega, et ta on pidevas muutumises nagu elu isegi. Karma tuleviku osa võib nimetada inimese eluteeks, mille keerukuse ja suuna valib inimese vaim kooskõlas Looja plaanidega. Teisiti öeldes on inimese elutee inimese jaoks veel õppimata, kuid vajalik arengusuund. Arvamus, et inimene on läinud valele teele ja et üks tee viib tupikusse, hävingusse, põrgusse ja on halb ning teine tee viib taevasse, igavesse õndsusesse ja on hea, on nii sügavalt juurdunud kollektiivsesse alateadvusesse, et hakka või appi karjuma. Kõik teed (olukorrad), kus inimene asub, on sellele inimesele vajalikud ja ainuõiged. Arvatakse, et tähtis on vaid leida õige tee ja hea on seal, kus mind pole.

Elatunud saarlase käest küsis kord üks mööduja: “Kuhu see tee viib?” “Kallis pojake,” vastas saarlane, “olen siin oma kohvri otsas juba mitu tundi istunud, aga pole ta mind kuskile viinud”. Eluteega on samamoodi, et elada, tuleb siin ja praegu olla olemises ja tegemises. Ehk kui sa sellel tundmatul teel oled, siis sellel teel kulgemine aitab sul selle tee iga lõigu väärtust tundma õppida. Kui me oleme endale eesmärgi püstitanud, siis sellele eesmärgile lähenedes ja ainult sellele keskendudes ei näe me teed ja selle ümbrust, millel ise liigume. Tulemuseks on see, et me seda teed ei tunne ja järgmisel korral võime sattuda samale teele, saamata aru, et me oleme seda juba käinud. Niimoodi jätkates tiirleme kui orav rattas ja võimegi imestama jääda, miks me kuhugi ei jõua. Sümboolselt võib sellist ringi nimetada maagiliseks ringiks, millest ei saa enne välja, kui oled õppinud selle maagiat ehk külgetõmmet enda külgetõmbejõuga samastama, kui õpid aru saama, miks sa selle vang oled.

Inimorganismi energiakanalid on inimesse kinnistatud (dubleeritud) materiaalsete ainetega, mis omavad igaüks kindlat energeetilist võnget ja seega ka kindla võnkesagedusega välja. Mõte genereerib välja sageduse, tahe selle intensiivsuse, suhtumine annab suuna. Iga energiakanali jaoks on inimkehas olemas kindel ruumiosa (territoorium), mis tasakaalus olemise korral ei pretendeeri naaberterritooriumi osale. Iga energiakanal on ette nähtud vastava energia läbilaskmiseks. Kui me ei oska seda energiat enesest läbi lasta ehk tahame teda enda omaks pidada, siis jääb see energia meisse kinni, luues kanalile lisamagnetismi, mis liidab kanali olemasolevatele füüsilistele ainetele väljastpoolt manustatavaid samasuguseid aineid. Niimoodi toimib inimese energiakanali füüsiline ummistumise protsess. Kui inimene ei oska mõttetasandil paindlik ehk elastne olla, siis ta muudab selle kanali rabedaks ja jäigaks, mis võtab ära võimaluse kanali laienemiseks. See omakorda võtab ära võimaluse lisaenergiat mahutada, mis sest, et selle kanali laienemine toimuks teiste kanalite territooriumite arvelt. Jäiga teadmisega, et see oli, on ja jääb nii, nagu mina ütlen, põletab inimene kõik sillad enda ümbert, võtab endalt ära taganemise tee, seega ka puhverdamistsooni. See omakorda ei anna inimesele võimalust aega maha võtta, kui ta saab kuskilt ootamatu löögi. Tulemuseks on kanali katkemine. Kas oskate paralleelnäidetena lahti mõtestada juuste rabedaks muutumist, katkemist, väljalangemist, luumurde? Ei teata seda, et tegelikult on kõik vajalik olemas, vaja on vaid õppida olemasolevat tasakaalukalt kasutama, korras hoidma ja edasi arendama.

Püüdes elu aspekte erinevate mätaste otsast vaadelda, võime igast tegevusest leida situatsioonikoomika, mis tekitab vabanemise tunde. See omakorda annab jõudu elus edasiminemiseks. Sarnase tunde annab ka paradokside leidmine, mis tõestab, et kõik ringid on kinnised. Näiteks tingimusteta armastuse ainus tingimus on tingimusteta armastus. Või kui eeldada, et materiaalne maailm on illusioonide maailm, siis peaks ka inimese keha olema illusioon. Kõrgemalt teadmiste tasandilt vaadeldes tundub, et see tõesti nii ka on. Kui kaks inimest võitlevad omavahel mingi asja pärast, siis võib öelda, et illusioon kempleb illusiooniga illusiooni pärast. Kõrvalt on seda päris kosutav ja naljakas vaadata.

Mateeria on Looja palvel vabatahtlikult vangis olev armastus, mille mõte on armastuse avardamine. Mida rohkem me mõttega mateeriat enda omaks teeme, seda rohkem me vangistatust tunneme. Olles ametis oma vangide valvamisega ei märka me ei ilu ega elu enda ümber ja sees ning arvame, et seda polegi. Kui me teadvustame endale, et oleme ise vabalt valinud materiaalse eksistentsi selleks, et anda oma panus armastuse avardumisse ja olla osanik selles ülivõimsas ülendavas mängus, siis tunneme, et kõik teed meie ees avanevad ja mida sa hing veel elult tahad. Siit moraal: tee, vaatle ja anna käest ära neile, kes seda vajavad; ehk materialiseeri, saa kogemus ja mine edasi; ehk vangista, tee järeldus ja lase vabaks.

Kirjutatud suvel 2001