Sissesõitudest ja ärategemistest

 

 

   Ürgne elujanu väljendub vastupandamatus soovis kõike teada saada ja isiklikult kogeda. Selleks et kõike teada saada, vajame pidevat infovahetust. Selleks et saadu oleks tasakaalus, vajame me endast väljaandmist, vastasel juhul läheksime lihtsalt lõhki. 

   Üheks infovahetuse näidiseks on meie enda hingamine. Sissehingamisele järgneb alati väljahingamine. See õpetab meid, et iga saamise järel tuleb see meil endast läbi lasta, enda infoga rikastada ja seejärel anda ära kogu täiega neile, kes seda vajavad. Välja hingates me ei kontrolli, kes on väärt minust tulevat õhku ja kes seda pole. Samamoodi ei kontrolli me ka seda, kellele anda meist läbikäinud ja meie infoga rikastatud toitu (kuigi päris huvitav oleks pealetuult jälgida, kui keegi oma meistriteost valvaks ja pahasid kärbseid, usse, baktereid ja mikroobe headest eraldaks ja kasumiprotsenti neile pähe määrida üritaks). Meie keha elutegevus näitab meile ilmekalt, kui elutähtis on saadust vajalik välja filtreerida ja ülejäänust tingimusteta vabaneda.

    Meie tegevuse parimaks tagasisideks ehk elukvaliteedi kontrolliks on meie endi füüsiline keha. Pole vaja info tõesust kuskilt määramata kaugusest otsida, see on meie keha näol alati käeulatuses (kui me just koomas ei ole). Ükskõik mida teised räägivad, ennekõike tuleb ikkagi oma keha  reaktsioone usaldada ja tundma õppida.

   Füüsilises ruumis eksisteerib rida teisi ruume, mille olemasolu me ei pruugi teadvustada. Neid erinevaid ruume võib nimetada hinge-, jõu-, loogika-, info-, valguse-, pimeduse- jne. maailmadeks. Inimese õppetundide jaoks on nad kõik võrdselt tähtsad. Kohta, kus erinevad maailmad kokku põrkavad, põimuvad või koos eksisteerivad, nimetatakse suhtlusruumiks.

   Kõiksus on rajatud vastastikule suhtlemisele, mis garanteerib igavese arengu. Suhtlemine tähendab infovahetust. Sattudes ühest suhtlusruumist teise, muutub meie hingamine vastavalt selle ruumi iseärasustele. Kui näiteks mingis toas puhkeb tüli, siis võib üks tülitseja muutuda tulipunaseks (tal hakkab palav) ja teine kahvatuvalgeks (ta hakkab külmast lõdisema), üks hakkab hingeldama ja teisel võib samas ruumis olles hing hoopis kinni jääda. Ometigi on selles ruumis temperatuur ja õhk sama, mis ennegi. Lõpuks tormatakse õue ja tõmmatakse tubli sõõm värsket õhku kopsudesse, nagu poleks terve igavik midagi hingata olnud.

   Kui üks pooltest ei oska anda ja teine ei oska vastu võtta, siis sellise olukorra jätkudes pingestuvad suhted lõpuks plahvatuseelsesse seisundisse.  Selleks et üldse ellu jääda (et mitte lõhki minna), lahendatakse olukord tüliga, mis pole muud, kui enda info teisesse jõuga sisestamine ehk sissesõit. Kui sissesõitjal õnnestub teisesse oma kuhjunud emotsioone, viha, raevu või muud soppa sisestada, muutub alistatud vastane silmnähtavalt punaseks. Kriitilise momendi ületamisel  käivitub keha kaitsesüsteem, mis väljendub veresoonte krambina (inimene muutub kahvatuks, kaameks). Veelgi jõhkrama õnnestunud rünnaku tagajärg on südamelihase kramp (infarkt).

   Kinnijäämine olemasolevasse ehk hirm tuleviku ees sunnib inimest saavutatust kümne küünega kinni hoidma ja oma tulevikku kindlustama. Kui palju just eestlased tuleviku ees hirmu tunnevad, seda iseloomustab ilmekalt vabatahtlik pensionikindlustus (kusagil 80%). 

   Kui saavutatu liiga raskeks muutub või see temalt jõuga ära rebitakse, murduvad küüned. Küüs on aken välismaailma. Rabedus on kuiv, hingestamata ehk elutu loogika. Nii rabedad kui on teie suhted välismaailmaga on ka teie küüned sama rabedad ja murdumisohus. Kui te lasete ennast süüdistada, et te ei oska välismaailmaga (teiste inimestega) paindlikult suhelda ja te selle ees kaitsetu olete (omaks võtate), kasvavad teie küüned lihasse. Paindliku suhtlemise all peetakse sel juhul varjatult silmas alandlikku, pugejalikku, lipitsevat, salakavalat, variserlikku  jne. suhtlemist (eriti tähtis oskus kaasaja moodsas äris). Tegelik paindlikkus on hetkeolukorrale alistumine iseendaks jäädes. Tavaliselt tõmmataksegi küür selga (küüned kasvatavad küüru) selle tõttu, et kardetakse oma positsioonist või suure vaeva ja aususe ohverdamise hinnaga väljateenitud tasuvast ametikohast ilmajäämist. Teiselt mõistmise tasandilt vaadeldes kasvab isiku saamahimu tema enese sisse.

   Inimese valduses olev materiaalne ese laetakse omaniku hingeenergiaga ehk teisiti väljendudes kopeerib (jäljendab) materiaalne asi inimese hingeelu. Kui inimene suhtub oma asjadesse hoolivalt ja hellusega, teenivad need teda kaua ja on vastupidavad. Naised ütlevad, et truu mehe ainuke armuke on ta auto. Samas on materiaalne asi suure energiamahutavusega ja toimib inimese jaoks kui puhvertsoon (energeetilisi sissesõite ehk lööke pehmendav kaitsetsoon). Liigne hingeelu pingestatus väljendub inimese valduses olevate asjade mõranemises. Igal inimesel on kannatuste piir. Selle piiri ületamine ehk kannatuste katkemine väljendub asjade purunemises või puruks peksmises.

   Autoavariist on võimalik  järeldusi teha, vaadeldes, kes kellele ja kuhu sisse sõitis. Nii sissesõitja kui sissesõidetav peavad mõlemad materiaalset ja moraalset kahju kannatama. Kui puhvertsooni energiast ei piisa ehk isik on probleemsem, kui tema auto vastu võtta suudab, saab ta avariis kehalisi vigastusi. Kui te sihikindlalt kontsentreerite oma tahet selleks, et teie seljatagune kindlustatud oleks, siis sõidetakse teie autole tagant sisse. Kui te kaitsete ennast tunnete maailma eest (kõvad mehed ju ei tohi tundelised olla) ja ei oska selle tagajärjel tundemaailmas käituda (tundemaailm on sassis), sõidetakse teie autole eest sisse. Kui te naistega sõjajalal olete, saab teie auto parem külg kannatada. Meestega liigne konfliktsus tasakaalustub teie auto vasema külje hävimisega. Kui te oma saatust kirute ja kõik selle süüks keerate, peab teie auto katusega midagi juhtuma. Konfliktid minevikuga materialiseeruvad ratastesse. Elektrisüsteemi rikked saate oma autole siis, kui lasete kellelgi oma hingeelu liigselt (ülelöökidena kuni lühisesse)  pingestada. Kui kõik on lootusetult sassis, põleb teie auto lihtsalt ära. Huvitav oleks teada, kuidas kindlustus sellisesse infosse suhtuks? Soovitav on seda infot üks-üheselt mitte võtta. Teadaolevalt teevad autotootjad rahamaailma survel kõva täppistööd selleks, et auto peaks vastu vaid garantiiaja. Selle möödumisel peab lõvikasum tulema varuosade müügist ja nende külgepanemisest.

   Olen jälginud ehitiste vigade seotust ehitise peremehe põhimõttevigadega. Põhimõttelised vead materialiseeruvad inimese välimusse. Tulemused olid üllatavad. Kõigi kiilaspäiste tellijate majade katused lasid vett läbi. Astmahaigel tellijal ei tõmmanud kamin ega töötanud ventilatsioon. Närvihaigete tellijate majadega nägid elektrikud kurja vaeva. Lombakatel ei tahtnud vundament kuidagi maja kanda. Alatutel olid probleemid solgitorudega. Prillikandjad virisesid akende pärast ja minu teada päris rahuldavat tulemust vaatamata kõigile ponnistustele ikkagi ei saavutatud. Nn. külma kõhuga tellijate majad pidid saama soojustuse vead. Ühel kõrvarõngaga tellijal ei tahtnud ei värv ega krohv kuidagi maja küljes püsida. Seda loetelu võiks veelgi jätkata. Nupukas ehitusfirma saaks seda infot ära kasutada ja ennustatavate vigadega tööd alltöövõtjatele sokutada. Kui ma oma töökohas ennustasin, et sellel tellijal tuleb katusega ja aknaklaasidega probleeme, teisel tellijal kanalisatsiooniga ja elektriga, kolmandal vajub vundament ära, neljandal ei taha kamin tõmmata ja ventilatsioon tehakse vigadega ning hiljem ka nii juhtus, nimetasid kolleegid mind kuradi nõiaks.

   Üks tellija, kellele ma neid asju rääkisin (selle mõttega, et ta mingid järeldused teeks - muide, ta on kiilaspäine ja prillidega), palkas Tallinna kõige parema katusetegija ja valis parima ning kalleima katusekattematerjali. Katus tehti tõesti briljantselt, aga kuskilt nagu kiuste tekkis keeristorm ja kimas üle tema maja. Katusel oleva plekksepa kirjelduste järgi tõstis  keeris ventilatsioonikambri peal olevad kiviplokkidega koormatud ajutised katteplekid õhku ja puistas ühtlaselt mööda katust laiali. Tulemuseks oli paarkümmend auku, mis lappimist vajasid. Mõranenud aknapakettide vahetamiseks kulus paarkümmend tuhat krooni. Kui ma talle hiljem ennustust meelde tuletasin, sõitis ta mulle sisse: „Säde, sa pead korralikult ehitama õppima!“

   Sissesõitudele eriti tundlik on kaasaja elektroonika. Kord tegin arvuti taga tööd ja mu parem käsi, millega arvutihiirt klõbistasin, oli suunatud kuvarile. Äkki tundsin seljal mingit rasket energiat ning hetk hiljem juhtis mu keha selle läbi käe kuvarisse. Kostis plõksatus ja ekraan kustus hetkega. Hakkasin mõtlema, kes see selline olla võib, et nii võimsalt mulle sisse sõitis. Paari sekundi möödudes helises telefon ja üks mu ammune naistuttav küsis, kas mul on internet. Ta oli nimelt lasknud endale selle üles panna, aga ei saanud selle kasutamisega hakkama. Mitu tundi vihastamist ketras ta närvid viimseni krussi. Siis olevat ta tulnud mõttele meenutada, kes tema tutvusringkonnast arvutit omab. Loomulikult olin mina esimene, kes meenus.

   Naine on vaimse tasandi (nähtamatu) sissesõitja, mees aga materiaalse tasandi (nähtav) sissesõitja. Naine on armastus, mees on süsteem. Hinge- ehk armastussuhte alustajaks (algmaterjali andjaks) ja ka selle lõpetajaks saab olla ainult naine. Ta kiirgab endast välja armastust ehk kaoseenergiat. Kaos on kõige olemasoleva energia summa ehk armastus, milles puudub süsteem. Naise ülesanne on sellest välja noppida vajalik, see endast läbi lasta ja tingimusteta mehele anda, et mehel oleks mida süstematiseerida.  Kui  naine  ei  oska  jagada,  toimub  temas  armastuse tihenemine (häirivuse- ehk rahutusetasand), siis selle kuhjumine (stressid) kuni haigusteni välja.

   Partnerlussuhte  alustamisel paneb naine mehe proovile, sõites talle sisse oma armastusega. Ta jälgib huviga, kuidas mees selle vastu võtab ja antud olukorras reageerib.  Kui katsealune on eelnevalt tema partneri armastust täis laetud, siis katse luhtub ehk konkurent ei pääse löögile. Siin on mehe truuduse võti naiste jaoks. Selleks et meest endaga tervikuks siduda, tuleb naisel võidelda mehe ema, õdede, eksnaiste ja kõigi teiste naisliinide esindajatega, kes on enne teda selle mehe armastamisega tegelenud. See tähendab ka seda, et mehel tuleb kõik teised armastajad vabaks anda (naisega kooselu territoorium puhastada) ja ainult oma naise kui oma teise poole armastust vastu võtta. Igal armastuseliigil (nt. emaarmastus, õearmastus, vennaarmastus, isaarmastus, loomaarmastus jne.) on oma kindel võnketasand ja meil on vaja õppida neid teadlikult tunnetama ja liigitama. Kui ema hakkab oma poega kui meest armastama, siis tähendab see truudusevande murdmist oma mehele ehk lapse isale. Kui isa laseb sellel sündida, siis olukorra süvenedes on sellisel pojal väga raske endale kaasat leida. Naine, kes sellise mehe endale on saanud, on sunnitud ämmaga seni konkureerima, kuni ta taipab ämma armastusemajast välja lüüa. See on ränkraske võitlus.

   Naise nähtamatule sissesõidule, kui mees selle vastu võtab ja endast läbi laseb, järgneb mehe nähtav sissesõitmine ehk seksuaalsuhe. Mida paremini oskab naine meest hingega armastada ja mida paremini mees selle vastu võtab ja endas materialiseerib, seda võimsam ja ülendavam saab olema seksuaalsuhe.

   Seksuaalne kirg on liigne mäng, kus eesmärgiks on eluõnne otsimine ainult seksi läbi. Kirest ehk hävitajast vabanemiseks tuleb meil ka elu teiste väärtuste suhtes oma silmad, süda ja mõistus avada.

   Ärategemine on kättemaks teie piitsutajatele, kes oma südametusega on teid terroriseerinud. Võiduiha on kättemaks neile, kes ei ole osanud teid armastada. See on tahtmine neile tõestada, et nad peavad teid armastama. Paraku soovitut ei järgne, sest võidetu on vaid teie enese peegelpilt ja ta teeb kõik selleks, et teile varem või hiljem ära teha.

   Tahtmine ennast võita on kättemaks iseendale ja esialgne eufooria kahaneb kiiresti rahutuseks, millega teie alateadvus annab teile mõista, et probleem on endiselt lahendamata ja te püüdsite iseennast petta. Näiteks sunnite te ennast alkoholist loobuma. Kui te ei püüagi põhjusest, miks te alkoholi vajate, aru saada, kuhjub niivõrd raske hingepiin, et varem või hiljem hakkate uuesti jooma. Kui te alkoholi (ta on teie armastaja samuti kui kõik ülejäänudki armastuseliigid) eitama hakkate, tapate endas midagi eluliselt tähtsat. Teised kommenteerivad teid siis kui vähe imelikku. Alkohol on mure leevendaja ehk ta seob endaga teisse kuhjunud muretsemise energia. Parim abi naiselt oma viinalembesele mehele on muretsemine lõpetada. Muretsemine on usaldamatus teise hakkamasaamise pärast. Usaldamatus suleb jõudimensiooni värava. Seega, mida vähem te teist usaldate, seda jõuetumaks ta muutub, seda rohkem see teid muretsema paneb ja seda vähem ta nii enda kui teistega hakkama saab. Inimene ei jäta mitte alkoholi maha, vaid alkohol jätab inimese maha – kui  inimene  tema  armastuse  vastu  on  võtnud  ja  aru saanud,  miks ta laseb enda pärast muretseda ja sellega oma elu hävitada. Kui te tahate teada, kui palju maailmas muretsetakse, siis püüdke ära arvata, kui suur on alkoholi läbimüük maailmas.

   Ärategemine on vajalik nagu kõik teisedki tegevused. Meil on vaja oma suvalisele tegemisele teadlikult juurde liita selle tegemise eesmärk. Kui teine teist keelt ei mõista, siis tuleb talle kindlasti ära teha ja isegi karmimalt, kui tema teile tegi. Samas tuleb sellele liita mõtteline sõnum, et kallis, sa ei jäta mulle muud võimalust ja ma teen seda selle pärast, et sulle õppetund võimaldada. Kui te vastasele niimoodi oma hingearmastust jagate, on ta teile hiljem lõpmata tänulik. Ärategemise eitamine on võrdeline oma pea timukapakule panemisega.

   Vihkamine on oma armastusega teisele jõuga sissesõitmine. Kui teine teid eitab ja seetõttu teie armastust vastu võtta ei oska, siis ta saadab teile mõttelise sõnumi, et te olete halb, äpu, tainapea, idikas, tülikas tümikas, jurakas, tolvan, tõbras vm. temale vastuvõetamatu isik. Kui te ikka sellest aru ei saa, siis ütleb ta teile selle sõnadega ja vastava alatooniga välja. Kui teil on nende sõnade eluline sisu lahti mõtestamata, lasete te ennast  sellega orbiidilt ära lüüa ja te peategi vihaseks saama. Mida suurema seina teine isik teie ja enda vahele ehitab, seda rohkem on teil vaja kasutada jõudu selleks, et teine teid märkaks. Ainus kaitse vihkamise vastu on püüe teisest aru saada (temaga samastumine) ja sellega seoses teadvustada, et kui ise ei oska armastust vastu võtta, siis sellega tõmbate samasuguse mõtteviisiga inimesi ligi. Mida rohkem ennast teistest isoleerite, seda suuremaks kasvab vihkamine ja sellega seotud ärategemine.

   Vihtlemine on ihunuhtlus vihkamisest vabanemiseks materiaalsel tasandil. Kaseviht on kõikjal olemise energia. Kui te sellega vihtlete, siis vabanete kasvõi natukenegi maailmas eksisteerivast vihkamisest, mida oma teadmatusest olete endasse vangistanud. Füüsiline sissesõit ihunuhtluse näol paneb teisse vangijäänud armastuse liikuma ja pärast olete tükk aega roosa ja rahulik. Sellepärast ka laps, kes on õige asja eest vitsa saanud, teab, mida see tähendab ja kui hea ja kerge tunne peale seda on. Kadakaviht on proovilepaneku energia ja sellega vihtlemine kergendab teie maksku mis maksab hambad risti eesmärkidele pürgimise kannatusi. Tammeviht on sõjakuse energia ja sellega saab leevendada liigsõjakaid sissesõite.

   Kui te teete kõik selleks, et teisele salaja sisse sõita ja teie eesmärgiks on tema eluenergiat varastada, olete te asunud vampirismi teele. Kõige ohtlikumad vampiirid on nn. majasõbrad  sõbrannade ja sõprade näol. Te tunnete selle ära, kui see isik käib liiga tihti teile või teie kaasale õpetusi jagamas ilma, et te oleksite teda palunud. Kui teil tekib tema peale mõtlemisel õõnes tunne, siis teadke, et tegelikult tegeleb ta teie perekonnast energia varastamisega. Probleem on selles, et vampiir jääb teie energiast sõltuvusse (ta ise kaotab tasapisi võime endale energiat kõiksusest ammutada) ja teeb vahendeid valimata kõik selleks, et oma portsu kätte saada. Kui te ei taipa teda välja visata, lõhub ta teie suhte. Kui kaks inimest tülitsevad, siis teineteise süüdistamise asemel tuleb otsida seda kolmandat (provokaatorit), kes teie tülist kasu lõikab.

     Hingemaailma vampiiride esindajad materiaalsel ehk füüsiliselt nähtaval tasandil on hiired. Nii nagu inimesel on hädavajalik arenemiseks ehk elus püsimiseks hingearmastuse võnketasand, on hiirel eluliselt tähtis hingevampiirluse energiaväli (hiire vaimse tasandi toit). Tema ökoloogiliseks ehk elu Maal tasakaalustavaks  missiooniks on liigsest hingevampirismist toitumine. Kui teie majapidamisse ilmuvad hiired, siis on see selge märk sellest, et keegi varastab teie perekonnast kas  armastust (meesvargad) või siis jõudu (naisvargad). Hiirte arvukus on võrdeline vampiiri võidutsemisega. Kuna naised on hingemaailma esindajad, siis saab selgeks, miks nad hiirt nähes kiljuma hakkavad. Kiljumisega avatakse läbi mantra (teatud häälikute kombinatsioon) energiakanal, mille kaudu tõrjutakse hingetasandi hirmud oma territooriumilt välja. Kui te selle vampiiri avastate ja talle ära teete – soovitav on seda teha muidugi armastusega ehk püüuga teisest aru saada, avaneb teile äge vaatepilt, kuidas hiired teie juurest kambana naabrite juurde jalga lasevad.

   Võitlus on ärategemine. Inimene peab nii kaua võitlema, kuni ta selle õppetunni kõik tasandid selgeks saab. Alles siis on ta võimeline suvalise võitluse ära tundma ja juba eos sellele reageerima. Võitluse eitamine (sellest loobumine ehk põgenemine) võrdub enda andmisega teise isiku või tema poolt loodud süsteemi ülemvõimu alla. Õnnelik ei ole sellest kumbki pool.

   Üks võimsamaid ja tulemusrikkamaid võitlusviise on virtuaalmaailma tasandi võitlus. Kujutage ette oma perekonna hingeterritooriumi. Seejärel võtke mõttes vampiiril juustest kinni ja keerutage teda õhus hoovõtuks. Siis lennutage ta mõnuga oma hingeterritooriumilt kõrge kaarega välja ja hoiatage teda, et kui ta sellest lennust aru ei saa ja oma tegevust jätkab, siis saab järgmine lend olema palju vägevam. Üks mu sõber kasutas seda meetodit oma naise vampiirist sõbranna peal ja kommenteeris, kuidas tal pea otsast ära tuli. Naine on kael ja mees on pea. Selle pildi tulemusena nägi ta, kui mäda kaelaga see sõbranna tegelikult on. Ja sellise arusaamaga inimene jagas oma teadmisi, kuidas mehe üle võimutseda. Tegelikult võimutses ta oma sõbranna üle (manipuleeris temaga) eesmärgiga perekonnast mehe poolt antud jõud ja süsteemsus varastada. Sõbranna väljaheitmise tulemuseks oli abikaasa vabam suhtumine oma mehesse.

   Materiaalse elu (raha, asjade maailma) vampirismi  tasakaalustajateks on rotid. Kui te õpite enda õiguse eest seisma ja niimoodi võitlema, et te oma vastast ei hävita, siis lasevad rotid teie juurest jalga. Tänapäeva suurim materiaalsete väärtuste varas on kaasaja rahasüsteem. Kui te kellegagi raha pärast võitlete, siis püüdke parem teineteise hävitamise asemel üles leida need, kes rahamaailma juhivad ja selle kaudu teie aega ja energiat röövivad. Riigi siunamine kõrgete maksude pärast ei muuda teie olukorda karvavõrdki paremaks.

   Vaimse tasandi vampirismi esindajad on nahkhiired.  Kui te lasete oma ideed kas rahasüsteemi, juura või religioonisüsteemide kaasabil  varastada, siis ilmuvad teie nägemisulatusse nahkhiired (kasvõi filmis, raamatus, unenäos). See on vihje sellele, et teil tuleb ka vaimse tasandi võitlus vastu võtta ja õppida seal end vabalt tundma.

   Mutt on minevikuga manipuleerija ehk maasisese vampirismi esindaja. Muti tiitliga pärjatakse need isikud, kes püüavad pidevalt tõestada, et nad on minevikus teie heaks kõikvõimaliku ja isegi rohkem teinud. Sellega programmeerib ta oma ohvrit tänuvõla lõa otsas siplema. Sama, mis mullamutt teeb teie aeda istutatud taimede juurestikuga, teeb teie üle võimutsev inimmutt teie perekonna alustaladega.

   Inimene on  oma  kinnijäänud  arusaamade  ehk  suletud  ringide  vang.  Alandlikku vangi nimetatakse orjaks (ma teen kõik, mis kästakse, peaasi et minuga rahul ollakse, siis ehk jäetakse ka mind rahule). Iga õigustus, miks ma seda teha ei saa, näitab ennast suletud ringina, milles inimene tiirleb kui orav rattas. Mida rohkem õigustusi, seda suurem on orjameelsus. Ori ja orjapidaja on ühe terviku vastandäärmused. Kui me astume orjameelsusest (kinnistest ehk aegunud arusaamadest) välja, väheneb ka orjapidajate hulk.

   Tundsin huvi, milline näeb välja orjarüü. Mulle näitas ta ennast keskaegsete sõjardite rõngassärgina, mis pidi kaitsma mõõga sissesõidu eest. Kui me ei oska oma hirmudega tuleviku ees (asjad, mis meid häirivad – vaimne tasand) võidelda, hakkame me ennast õigustama. Nähtamatu kinnine ring ehk rõngas ongi sellest momendist loodud. Mida rohkem neid rõngaid teie jaoks olemas on ja mida süsteemsem ja raudsem, külmem ehk metalsem on teie õigustusele rajanev kaitse, seda täiuslikumaks ja raskemaks kasvatate oma orjasärgi. Oma vaimu orjastanud isikust saab varem või hiljem materiaalne ori, kellele on kõigil õigus nii piitsa kui mõõgaga sisse sõita. Lõpuks kõlbate te vaid sõjaväkke, et tõestada, et olete vinge võitleja. Inimene vajab tõestust vaid siis, kui ta tunneb, et teised teda muidu ei usu. Teisiti öeldes vajab tõestamist vaid see, mida ei ole (teistele ajupesu tegemine).

   Oma õigust ei anna leiva peale määrida, sellega ei saa tagumikku pühkida, naela seina sisse lüüa ega armastust ära teenida. Sama kehtib ka kõigi teiste õiguste kohta kuni riigiõiguseni välja. Õigus on momenditõde ja ikka selline, nagu on isiku momendiarusaam elust. Vaadelge neid arusaamu, mis teil olid näiteks kümme aastat tagasi ja võrrelge neid oma tänaste arusaamadega ehk õigustega. Paljud leiavad kindlasti automaatselt (vana rutiini kohaselt ehk harjumusest) õigustuse, et nad on nüüd targemad. Mõned julgemad ütlevad kindlasti, et nad olid siis lollid. Veelgi julgemad (tõelised oma vigade tunnistajad ehk teadlikult oma hirmudega võitlejad) tunnistavad, et nad on ka täna lollid ja neil ei pruugi õigus olla.

   Iga orjapidaja kasutab oma ülemvõimu kindlustamiseks süsteemi. Orjandussüsteemid on rajatud ajupesule, hirmule, lubadustele, vanglatele, politseile, sõjaväele, õigussüsteemile, meditsiinile, meediale, käskudele, keeldudele, valedele jne. Ori on see, kes ei julge vabadust ehk enesega hakkamasaamist taotleda. Hirm olemasolevat kaotada (lõpuks ka järgijäänud elunatukest) ehk hirm tuleviku ees blokeerib tegutsemise jõu.

   Orjapidamine hakkab alati pihta vaimsest tasandist, kasutades selleks ära silmale nähtamatuid ehk vaimseid süsteeme (maagia, valed, tegeliku info varjamine või selle valedega segamine, hirmude kultiveerimine, mõistuse programmeerimine, tuleviku helge elu  või igavese põrgu lubamine jne.). Kannatage kallikesed oma patuses keres, siis saate taevariiki – see on üks põhiprogramm, mis keelab meil olevikus elada ja tänast elu nautida. Kui te hakkate endale küsimusi esitama, et kes teie kannatustest kasu lõikab, siis võite kindlad olla, et pool vastust on teil juba käes. Õige vastus antud olukorra kohta garanteerib teile vabaduse. Teie vabadus ehk toimetulemine suvalises olukorras algab sellest momendist, kui te võtate oma julguse kokku ja kuulutate endale, et te olete vaba ja sõltute vaid sellest, mis just teile täna vajalik on. Orjalikkus nii, nagu ta vaimsest tasandist pihta hakkas, ka vaimsel tasandil  lõpetatud saab (kui inimene on põhjuslikkusest aru saanud).

   Üks näide meie lähimineviku orjandussüsteemist oli ühelpool teed asuv kirik ja teiselpool teed asuv kõrts. Programm ehk süsteem oli imelihtne. Kuna naised vajavad meestelt süsteemsust, tarkust ja jõudu, siis kuulutati, et kõige targem ja vägevam on jumal. Nii programmeeriti naine jumalat, aga mitte oma meest  austama ja armastama. Mida rohkem naine endale ajupesu teha lasi, seda rohkem ta jumalat (või pappi) armastas ja seda rohkem ta enda mees armastusest ilma jäi. Enamikul meestel ei jäänud muud üle, kui naisele peksa anda, teise naise juurde minna (kusjuures see oli kuulutatud lausa surmapatuks) või trahterisse minna, kus see vähenegi raha, mis armetus koguses tilgutatud armastusest materialiseeriti, ära anda.   Kirikupapp oli tunnustatud jumalatundja ehk tema tarkuste ja väe vahendaja. Igal pühapäeval kontrollis papp, kas naine ikka on kiriku võimu all. Kasu kogu protsessist lõikas aga kosmiline hingemaffia, kelle põhitants käis ja käib veel praegugi inimese kõige väärtulikuma osa – tema hingeenergia varastamise ümber.

   Pihitool oli ja on ka täna üks võimu kindlustamise vahendeid (süsteem sai selle kaudu teada nn. salavaenlastest ehk teisitimõtlejatest). Siin kasutati süsteemi, et kui sa jumalale oma patud ära räägid, siis on sul kergem ja jumal võib sulle koguni andestada.  Tegelikult hakkab sul samamoodi kergem, kui sa oma muret teisega jagad, sest teine isik, vaadeldes probleemi enda mätta otsast, võib sulle anda selle olukorra lahendamise võtme. Andestus ehk vabaksandmine järgneb automaatselt peale probleemi lahendamist ehk probleemi põhjustaja teadvustamist. Ilma teadvustamata andestamist ei toimu.

   Kaasaja orjandussüsteemid on palju peenemad ja rafineeritumad. Kui  kosmilised kolonisaatorid taipasid, et paljud inimesed hakkavad kirikust eemalduma ja selle tasandi valet läbi nägema, juurutati uus süsteem, mis nimetati teaduseks. Programm on selline, et mida teadus tõestanud ei ole, seda pole olemas. Iidsete kultuuride teave tegelikkusest ehitiste, esemete, kirjarullide, kaartide, kalendrite, raamatute, ajalooürikute, kosmilise info jne. näol kas hävitati või peideti salaorganisatsioonide arhiividesse selleks, et inimestega kergem manipuleerida oleks. Samas on kaasaja „teadus“ salaorganisatsioonide poolt programmeeritud ja kontrollitav nii, et asja tegeliku sisu taipajad kas tapetakse, sunnitakse salalaborites töötama, visatakse teadusest häbiga välja või hävitatakse hullumajas kaasaja meditsiinivahenditega. Kirjutamata seadus on, et teaduse poolt tõestatu ei kuulu vaidlustamisele. Nii on ju teatud ringkondadel teile hea karistamatult näkku valetada! Teaduse „tõestuse“ programme kohtame igal sammul alates meediast kuni kaaskodanikeni välja. Teaduse väljundprogramm on tarkus ehk üliküllusliku info salvestamine oma mällu. Paraku on aga liigne info, kui see on endast läbi laskmata ehk oma arusaamadega sidumata (aja puudusel lihtsalt ei jõua) liigne ballast, millega elus midagi peale hakata pole ja mis garanteerib inimesele oleku, kus ta aru ei saaks, mis tegelikult toimub. Tarkuse kindlustamine toimub meedia vahendusel läbi alateadvuse kõikvõimalike ristsõnade, mälumängude, konkursside, viktoriinide, miljonimängude (kes tahab saada miljonäriks), kuldvillakute jne.

     Koolid  oma  õppeprogrammidega  tegelevad  laste  mõtlemisvõime  hävitamisega (mõttetu ja tihti ka vale info pähetuupimisega ja sellega seoses ajuaparaadi ülekoormamisega kuni lühisteni välja) selleks, et maast madalast inimesele kastrul pähe suruda, et ta jumala eest elust rohkem ei taipaks, kui süsteemile meelepäraseks hingerobotiks vaja on. Teadmiste ehk süsteemse info andja (õpetaja) saab olla vaid mees, naised pole selleks loodud. Ometi on osatud rahasüsteemi ja poliitika kaasabil luua olukord, kus tänases koolisüsteemis on õpetajateks naised või naiselikud mehed. Tulemuseks on arulagedad ja nii targad noored, et elu ei saagi õnnelik olla.

  Teaduse  noorem vend on meditsiin. Tegelikult on tõeline meditsiin vana rahvatarkus loodusest, selle raviomadustest ehk tasakaalustavast toimest, rütmidest, maagilistest toimingutest, looduga tervik ehk terve olemine (enamik toimemehhanisme silmaga nähtamatud ehk teaduse ja meditsiini keeles olematud). Niinimetatud ravitsejad ehk tervendajad kuulutati nõidadeks, kes kuulusid hävitamisele. Seejärel hakati juurutama kaasaegset „meditsiini“, mille tegelik nimi peaks olema inimese katkioleku kontrolli ja täideviimise süsteem. Täna teenib ta eesmärki, et inimene oleks ravimitest sõltuv ja ei saaks kunagi terveks ehk tervikuks. Peidetum eesmärk on inimese raha ja selle kaudu tema vaba aja röövimine selleks, et ta ei saaks endaga tegelda ja et tal poleks väge oma sisemaailma korrastamiseks (tervikpildi loomiseks). Medikamentide (eriti kaasaja antidepressantide ja hormoonpreparaatide) laastav mõju inimese keha terviksüsteemile on pahatihti pöördumatu ja garanteerib olukorra, kus keha kui kosmiline arvuti ei saa kõrgema tasandi infot läbi raalida, sest osa arvuti toimesüsteemidest on hävitatud. Sellise kadalipu läbi teinud inimest nimetatakse zombiks.

  Igast august sõidavad sulle sisse ravimireklaamid, haigekassa maksud, tervisekindlustused, elukindlustused, kahjulikud bakterid, surmavad viirused, meditsiini ja arstide saavutused, vaktsineerimised ja hirmutamised, et kui sa õigeaegselt arstlikus kontrollis ei käi, võib lootusetult hilja olla… Kui arstid tahavad sellele infole vastu vaielda, siis tuletagu meelde, mis unistused neil õppima minnes olid ja mis neist unistustest kooli lõppedes järgi jäi. Tuletagu meelde, mis toimus nende hinges hilisemate tööaastate jooksul ja küsigu endalt, miks see täna nii tuim ja tundetu on.

   Mida kõrgemalt inimene kodeeritud on (arstid kodeeritakse läbi ametivande ja selle, et nad ravivad inimesi - inimkonna kõrgkihtidesse), seda rohkem nad teiste juttu jamaks peavad ja seda vähem nad oma vigu tunnistavad. Kuna nad toetuvad „teadusele“, siis hoolitsevad nad automaatselt ka selle eest, et luua ja kindlustada massidele illusioon, et haigete häda saab ära võtta (hävitada). Selleks et arstid mingil juhul ei taipaks inimese probleemi tervikolemust (haiguse tegelikku põhjustajat ehk inimese vale arusaama elust), on loodud kitsa spetsialiseerumise süsteem. Kitsa ala spetsialist ei saa tervikprobleemi kunagi näha, sest tal on energeetilised klapid nii külgedel, üleval kui ka all. Ta on kulutanud tohutu aja ja pühendumise oma erialale ja on seetõttu teistes ametites (eriti „madalamates“) paratamatu võhik.  Kuna ta teab, et teised erialad talle ei kõlba, siis see teadmine vangistab ta oma ameti külge ning sellest reeglina välja tulla ei osata.

      Enamik arste teavad, et ravimid ei toimi, ometi on vaid  näputäis  arste,  kes seda avalikkuse ees tunnistada julgevad. Enamik arste teavad, et nn. ravimatuks haiguseks tituleeritud haigusest on teadmamees jagu saanud, ometi nad seda meedia vahendusel tunnistanud ei ole (paar üksikut, kes seda teinud on, on aga hävitatud). Kuhu jääb siis vanne, et nad seisavad ja teevad kõik inimese tervise nimel? Mida rohkem meditsiin inimesi ruineerib, seda suurema kosena ta ise endale varem või hiljem solgivee peale tõmbab. See protsess on käivitunud ja on pöördumatu.

 

   Kas teate meest, kes ei ihaldaks ürgarmastust ja naist, kes ei ihaldaks ürgjõudu? Võti ürgsusesse jõudmiseks on õppida enda suhtes üdini aus olema.

   Üdi (ürgemadus, ürgnaine, ürgarmastus) on kaitstud teda ümbritseva luuga ja annab meile mõista, kuidas mees peab naist väliskeskkonna eest kaitsma. Samas näeme, et kui naine on mehe sees (luuüdi), on ta kaitstud, kuid ei saa oma asukohta vahetada. Selle info taustal on suhteliselt lihtne truuduseprobleeme lahti mõtestada.

   Mehe jaoks peab naiste maailm olema puutumatu ja püha ning naiste jaoks peab meeste maailm olema puutumatu ja püha. Kahes olukorras korraga olla ei ole võimalik. Kujutage ette, kui mees enda sees igaks juhuks emakat kannaks või vastupidist olukorda, kui naisel mingi meeste asi küljes oleks. Iga organ on inimesega kehaga ühendatud keha terviksüsteemi, millel on loomingus oma kindel koht ja otstarve.

   Inimene on loov isiksus ja tema keha on selle loomingu materiaalse tasandi lõppjaam. See keha kannab teadmisi loomise algusest peale ja on seotud kõigi olemasolevate kõiksuse süsteemidega. Parim viis enda aitamiseks on ennast tundma õppida. Naiste maailma füüsiliseks kehastuseks on naise keha ja meeste maailma füüsiliseks kehastuseks on mehe keha. Kummalgi kehatüübil on olemas sellised loomise süsteemid, mida teisel ei ole.

   On olemas loogiline mõistus ja intuitiivne mõistus. Esimene on meeste maailma süsteem ja teine naiste maailma süsteem. Elades füüsilises maailmas on meil vaja asju ümber paigutada - selleks kasutame loogilist mõistust. Selleks et ei kaoks asjade ümberpaigutamise mõte, on meil vaja intuitiivset mõistust. Loogikasüsteemid on üles ehitatud inimese peasse ja kujutavad endast kohalikku ehk indiviidi isiklikku bioloogilist arvutit. Intuitiivne mõistus on üles ehitatud inimese südamesse ja on seotud kõiksuse üliarvutiga. Seega on intuitiivne mõistus kõrgem tasand kui loogiline mõistus. Kui naine hoolitseb oma südame kui hinge kodu korrasoleku eest, on ta oma intuitiivse mõistusega mehest alati üle. Teisiti öeldes on naine elule suuna andja ja oma nähtamatuses mehest pikem selleks, et tal elust ülevaade oleks. Tasakaalustamiseks valib naine endale pikema mehe, et talle alt üles vaadata. Samavõrra, kui mees on naisest füüsiliselt pikem, samavõrra on naine mehest psüühiliselt pikem.

   Meestel tuleb õppida naiste intuitsiooni austama. Näiteks ostis mees (ta tahtis oma naisele üllatust valmistada) maja ehitamiseks krundi. Sellest tekkis tüli, sest naine ei tundnud ostust mingit rõõmu ja väitis, et sellele krundile ei ole võimalik midagi ehitada. Umbes aasta pärast ilmus välja selle krundi tegelik omanik ja kohtuvaidluste käigus võeti see neilt ära. Kust teadis naine, et see nii läheb? Naine sisestab kosmilisse arvutisse olukorra andmed (selles arvutis on andmepagas kõigest olemasolevast) ja võtab sellest välja lõpptulemuse. Tulevikku ei ole olemas, küll on aga võimalus seda ette arvutada. Mida korrastatum on inimese sisemaailm, seda selgem on tema tulevikuvisioon ja seda õnnelikum ehk veatum on tema elu.

   Ühel loengul tegin naistele ettepaneku, et nad oma mõistuse metsa viskaksid. Enamik naisi seda ei teinud, sest nad ei kujutanud ette, kuidas nad siis materiaalse eluga (tark olemine, raha teenimine, perekonna ülalpidamine, töösuhted, õpetajaks olemine, plaanimajandus, maja ehituse juhtimine, ülemuseks olemine, riigiametnikuks olemine jne.) toime tulevad. Nad ei saanud aru, et nad on meeste ülesanded oma õlule võtnud ja sellepärast kannatavadki. Naine peab olema ennekõike hing ja seejärel mõistus, mees vastupidi. Naine ehitab bioloogilist elu, mees materiaalset elu.

   Bioloogilise elu ehk inimese ehitamine peab olema kooskõlas kõiksusega. Kui naine kulutab oma jõu ja aja loogilise mõistuse arendamisele (meeste maailmas võimutsemisele), siis tema intuitiivsüsteemid reostuvad ja sünnitatav laps ei saa normaalne (terve) olla.

   Need naised, kes mind usaldasid ja oma mõistuse metsa viskasid, olid veidi aja möödudes mulle ülitänulikud. Nad ütlesid, et nad pole kunagi nii naiselikud olnud kui nüüd. Mets on tasakaalus süsteem (taim = vaim + keha), mis tasakaalustab ehk puhastab sinna saadetud mõistuse ja saadab selle siis omanikule tagasi. Mida rohkem naine meeste mõistust usaldab, seda ürgnaiselikum ta on ja seda ürgmehelikumat partnerit ta endale ligi tõmbama hakkab.

   Kord sattus minu juurde naine, kes oli läbi käinud kõikvõimalikud targad inimesed ja mitte keegi ei olevat osanud tema probleemi lahendada. Vaatasin, et tema pähe oli kasvanud ülisuur energeetiline mätas ja soovitasin tal see metsa visata. Ta ei olnud nõus mingi hinna eest seda tegema, sest ta ei saanud aru, miks ta peab oma mõistusest loobuma - kuidas ta siis oma eluga hakkama saab? Lõpuks tuli välja, et ta enda mees on teda pidevalt metsa saatnud…  

    Üks naine, kellele ma soovitasin mõistuse metsa visata, ütles, et ta peab mõtlema…

   Naiseks olemise missioon on ellu uute olukordade tekitamine (uute õppetundide loomine selleks, et elu edasi areneks). Mehed tõlgendavad seda kui rahulolematust. Paraku ei sõltu naise rahulolematus temast endast, sest see on kosmiline programm. Surfates kosmilises arvutis, leiab naine alati, mis võiks parem olla. Siinkohal tuleb tal usaldada jällegi oma sisetunnet, et ta oma meest liigselt üle ei koormaks, samas ei tohiks ka oma meest poputada ja teda loodriks harjutada.

   Kui keegi arvab, et mehed ei pea midagi tegema, sest kõik sõltub algselt nii kui nii naistest, siis meeste esmane ülesanne on naistele nende maailm tagastada. See tähendab, et mehed peavad teadlikult õppima olema sirgjoonelised, konkreetsed, otsekohesed, loogilised, täpsed, usaldatavad, võitlusvõimelised, süsteemsed, õiglased ja läbinähtavad.

   Naistel tuleb samamoodi meestele nende maailm tagastada. Lihtsamalt öeldes – see mis naistele on lubatud, on meestele keelatud ja vastupidi. See ei tähenda, et me midagi proovima  ei  peaks (kust me muidu kogemusi saaksime?). Keelamine on elu eitamine ehk surm. Kosmiliselt tasandilt vaadeldes on kõik lubatud, tuleb vaid teada, et oma tegude eest vastutame ise ehk kõik tagajärjed tuleb meil enestel kanda.

   Inimene ihaldab head ja paremat. Paraku on nii, et kõige paremini kasvavad taimed sõnniku peal. Kui inimene ütleb, et ta pole sita pealt riisutud, siis programmeerib ta ise oma elu kiduraks ja väärtusetuks. Temast peab saama kõrbetaim, sest teatavasti peab taim kõrbeliivast ikkagi mulda ehk kõdunenud sõnnikut otsima. Sitt on bioloogilise elu lõpptoodang, kuhu on salvestunud selle autori elukogemused. Need kogemused lähevad teiste tasandite isikutele õppimise algmaterjaliks. Mida rohkem on algmaterjali ehk õppimise teemat, seda suurem on arengupotentsiaal.

   Kord küsis minult üks naine, miks ta selg valutab ja miks tal ei ole jõudu seda sirgena hoida. Nägin, et tema kehas oli kaks horisontaalset musta plaati, mis jagasid ta keha kolmeks osaks. Üks plaat oli naba kõrgusel, teine läbistas kaela. Ütlesin, et sa armastad kolme erinevat meest. Üks kõlbab vaid seksi ja raha jaoks, teisega saab vaid südameasju jagada ja kolmandaga on seltskonnas hea hiilata, sest ta on nii tark ja intelligentne. Ükski mees ei taha, et teda tükeldataks. Mees ei saa seksida ega raha teenida, kui sa tema ülemise osa (hing ja mõistus) ära nullid ehk kõlbmatuks mõtled. Ta maksab sulle kätte ja sisestab sinusse oma vihaenergia täpselt sellele kõrgusele, kust alates sina ta kõlbmatuks mõtlesid. Seesama sissesõit näitabki ennast musta energeetilise plaadina ja ei lase sinu kehast vertikaalenergiaid läbi. Teine mees, kellega platoonilist armastust jagati, hoolitses selle eest, et naisesse sisestada energeetiline tõke kaela ja samasse kohta, kuhu esimene mees oma vihaenergiat ladustas. Kolmas mees hoolitses selle eest, et tõke kaelas ikka hea ja kindel oleks. Kui naine oma probleemi olemust taipas ja mõttes nende kolme mehe käest vabandust palus, kadus ta valu hetkega ja selga tuli jõud tagasi.

   Selleks et mees saaks naise armastust mateeriasse vormida, on naisel vaja pidevat kontrolli (tagasisidet), millist armastust (ehitusmaterjali) mehel just momendil vaja läheb. Lihtsustava näitena võtame maja ehitamise. Töö on tellija materjalist. Tellijaks ehk suuna ja ülesannete andjaks on naine. Kui käsil on maja vundamendi rajamine, siis on naisel vaja anda materjal just vundamendi ehitamiseks. Kui ta oma teadmatuses tirib kohale katuse ehitamiseks vajaliku materjali, peab mees kulutama aega selle materjali ladustamisele, tal on vaja selleks territoorium leida ja selle valvamiseks energiat kulutada.  Samas peab ta naisele aru andma, miks töö ei edene.

   Üks võimalusi mehele pakkuda just seda, mida ta vajab, on teadlikult kasutada nii enda kui mehe keha sisekosmose süsteeme. See on tuntud naise ja mehe üheks saamise mõistena. Pakun selleks välja ühe elus järgikontrollitud virtuaaltehnika.

   Kujutage mõttes, et teie armsam seisab seljaga teie poole ja te astute tema sisse nii, et teie selgroog kattuks mehe selgrooga. Kui teie partner on teist kas pikem või lühem, siis muutke mõttes enda kasvu nii, et erinevusi ei oleks. Kuna naine saab kõiksusest kätte kogu teave, siis laske kogu see info (nii meeldiv kui ka ebameeldiv), mis teid ümbritseb, nii endast kui teie sees olevast mehest läbi suunaga maa poole. Selle toimingu käigus loob teis oleva mehe sisekosmos temale vajaliku info äratundmise süsteemi. Seda süsteemi võib vaadelda kui kristalli, mis vajaliku info vastu võtab ja mittevajaliku ümbritsevasse kõiksuse ruumi tagasi peegeldab. Jätke see kristall enda sisse ja armastage seda, kui teie mehe poolt antud kingitust. Seejärel leidke endas julgust ja andke oma mees nii vabaks, kui te oskate. Kui te seda teete, siis teie mees tunneb, et te olete teda usaldama hakanud. Mida rohkem te oma meest usaldate, seda rohkem saab ta kasutada teie usu kaudu tulevat jõudu ja seda rohkem ta teile seda tänutäheks kingib. Üks huvitav paradoks on see, et mida vabamaks oma partneri annate, seda rohkem te seotud olete. Uued sidemed aga ei oma enam orjastavat iseloomu. Kui teie mees ei oska teie antud väärtustada, siis on teil täielik õigus oma armastuse kraan kinni keerata ja anda talle võimalus kuival olla. Teie töö on tehtud ja sellele järgneb teie partneri etteaste.

   Kes meist ei tahaks elada riigis, kus kõik riigiisandad oleks ausad ja teeksid oma tööd missioonitundega ehk pühendunult? Kas teate ajaloost mõnda riiki, mille aparaat oleks oma kodanikest tegelikult hoolinud? Minevikust võib näitena tuua loo heast tsaarist. Kui inimesel õnnestus läbi erinevate kadalippude jõuda hea ja õiglase tsaari juurde õigust nõudma, siis veidi aja pärast ta lihtsalt „haihtus“. Laiem mass ei taibanud siis ja ei taipa ka täna, et niiditõmbamine on vähemalt viimased paartuhat aastat käinud hierarhiapüramiidi ehk võimueliidi tipust. Tänases maailmas on kõik riikide tippjuhid kosmilise maffia kontrolli all. Selle maffia üks liidreid oli Jehoova (andmed kosmilisest infopangast). Ta tuli 3600 aastat tagasi Maale üliheade kavatsustega. Põhiline tegutsemispiirkond oli tal siis Lõuna-Ameerika ja Aasia vaheline ekvatoriaalala. Pikka aega tegutses ta tolles piirkonnas inimeste hüvanguks, mille tulemusena arenes kultuur ja tema hoole all olevad inimesed tundsid ennast õnnelikena. 2400 aastat tagasi tekkis tal konflikt ida poolt tulevate draakon-madudega ja tal õnnestus suur osa sellest süsteemist enda kontrolli alla saada. Vea tegi ta sellega, et müüs ülemvõimu nimel osa oma aususest maha. Siit algas tema allakäiguspiraal. Umbes 2100 aastat tagasi hakkas talle ülemvõim lõplikult pähe. Koostöös kosmilise maffiaga arendati välja ristiusu süsteem ja loodi müüt Jeesus Kristusest. Rahasüsteemi loomisega juurutati liigkasuvõtmine protsentide näol (tänased pangad). Tema orjandussüsteemi tänased väljundid on veel meditsiin, juura, teadus, poliitika, haridus, meedia, äri, sõjavägi, politsei, vabamüürlus, Sai Baba süsteem, suur osa kaasaja New-Age grupeeringutest jne. Peale selle tekitas ta koos oma „meeskonnaga“ piisavalt peavalu ka teistele maavälistele dimensioonidele (näiteks Hallidele ja Usside süsteemile).

   2004. aasta 16. märtsi Linnutee Galaktika Komitee otsusega saadeti Jehoova pagendusse koos kõigi süsteemide ja tehnoloogiate kasutusõiguste äravõtmisega. Tema peakorter, mis asus intuitiivpoole 6. ja 7. dimensiooni  vahel (Hallide juures), likvideeriti.

   Inimese jaoks on esimene ja kõige tähtsam riik tema keha. Riigi minimudel inimese sees on maks. Kõikvõimalikud protestid maksude vastu teevad maksa haigeks. Kui inimene tunneb hirmu selle ees, et ta võib tulevikus osutuda maksujõuetuks, tekivad tal probleemid maksa ülaosas. Pidev suutmatus oma ja teiste probleeme kinni maksta häirib maksa keskosa tööd. Viha selle vastu, et te olete pidanud kogu elu teisi orjama ja teil ikkagi midagi ei ole, blokeerib teie maksa alumise osa. See isik, kes on otsustanud pereelust lõplikult loobuda (paadunud poissmehed ja vanatüdrukud) ja ka need, kes hakkavad suvalist kollektiivi kuni jumalariigini välja meeletult vihkama ja lõpuks eitama, kasvatavad endale maksavähi.

   Inimese jaoks tähtsusjärjekorras teiseks riigiks on tema perekond (lapsepõlves ema ja isa, täiskasvanuna tema abikaasa ja lapsed). Seda riiki nimetatakse koduks. Kodu tuumaks ehk kooshoidjaks on naine (naise ümber keerleb elu nii, nagu aatomis tuuma ümber tiirlevad elektronid või päikesesüsteemis päikese ümber tiirlevad planeedid). Kui kodu ei ole korras, siis ei ole miski korras. Seda teadmist on orjastajad kavalalt ära kasutanud.

   Tähtsuselt kolmandaks riigiks on inimesele tema sõbrad, sugulased, tutvusringkonnad, meestele ka töökollektiiv.

   Viimaseks ja paraku ka materiaalse tasandi kõige vähemtähtsaks riigiks inimese jaoks on rahvusriik. Kõik rahvuste ja riikide vahelised ebakõlad on orjastajate poolt kunstlikult tekitatud. Kui suur osa teie pere sissetulekust läheb riigikaitse ülalpidamiseks? Kas laps, kes mängib teise riigi kodanikuga või teist keelt rääkiva lapsega, tuleks iseseisvalt selle peale, et seda teist  endale vaenlaseks mõelda?

   Tänased riigikorrad on organiseeritud nii, et inimesel ei jääks endaga tegelemiseks ei aega ega jõudu. Kui inimene ei saa endaga tegeleda, siis on tema sisekosmos reostatud liigse ja tihti ka väära informatsiooniga. See info, mida ta enda jaoks tegelikult vajab, ei pääse olemasoleva info liigse tiheduse (reostuse) tõttu lihtsalt löögile, ta ei tunne seda ära. Segaduses olevat inimest on lihtne nii hingeliselt kui materiaalselt ära kasutada. Olukorrast väljapääs on endale aja võtmine (alguses kasvõi jõuga). Mida rohkem inimene endaga tegeleb, seda vähem teeb ta vigu, seda korrastatum on tema sisemine arusaamade süsteem ehk tervikpilt ja seda vähem kulub tal aega vigade paranduseks. Mida harmoonilisem on inimese maailmatunnetus, seda tervem on ta nii keha, mõistuse kui ka hinge poolest. Seda paremad (vabamad) on tal suhted nii kodus kui väljaspool kodu.

 

Ööpäevane ajajaotus peaks olema selline (soovitus kosmose poolt).

 

1.     Neli tundi endaga tegelemine (sisemaalima korrastamine). See on aeg, kus inimesel tuleb oma mõtete ja tunnetega üksi olla. Selle aja jooksul mõtleb  inimene läbi oma eelneva öö unenäod, teeb eelolevaks päevaks tegutsemisplaani, tunnetab ja analüüsib suhteid teiste isikutega. Enne magamaminekut mõtiskleb möödunud päeva sündmuste ja olukordade üle ning püüab teadvustada oma vigu.

2.     Neli tundi teistega tegelemine (välismaailma korrastamine). Kui sa oma territooriumi korrastad, aga läga aknast välja viskad, siis varsti ei pääse sa oma territooriumilt ei välja ega saa sinna ka sisse. Inimestega suhtlemise tasandil tähendab see seda, et jagad oma süstematiseeritud kogemusi ehk teadmisi teistega. Mida rohkem jagad, seda rikkam oled. Kui sa lähed teisi õpetama, aga eelnev töö endaga on tegemata, oled sa suuteline teistele vaid segadust pakkuma. Varem või hiljem hakatakse sind vältima.

3.     Neli tundi peresiseseks suhtlemiseks.

4.     Neli tundi meestel materiaalse elatuse loomiseks (tegutsemine välismaailmas), naistel sama aeg kodu korrashoiuks ehk hingestamiseks (tegutsemine sisemaailmas). See ei tähenda, et mehed ei tohi naiste ja naised meeste asju teha. Ennekõike tuleb oma sooroll täita ja siis muude asjadega tegelda. Mees, tehes naiste toiminguid, peab selle juures meheks jääma ja naine, tehes meeste toimetusi, peab oskama naiseks jääda. Kui palju peavad tänased mehed oma ajast tööle kulutama, et minimaalnegi materiaalne heaolu kindlustatud saaks? Kelle huvides on loodud süsteem, mis sunnib naisi raha teenima? Tehniline tase on täna Maal selline, et piisab täielikult 4-tunnisest tööpäevast. Keda ja miks peame me orjama? Miks ei ole meil täna võimalik oma aja peremehed olla? Miks ei ole enamikus kodudes õnne ja kuidas mõjub see riigile tervikuna?

5.     Kaheksa tundi magamiseks. See on aeg, mil meie hing on kehast vaba ja saab oma kogemusi jagada/vahetada teiste reaalsuste asukatega nii meie dimensioonis kui ka mujal (astraalrännud). Samas toimub ärkvelolekuaja kogemuste ja muljete süstematiseerimine ja pakkimine alateadvuse „riiulitesse“, et vajadusel seda infot kasutada. Unedimensioon on täpselt sama reaalne kui see dimensioon, kus me ärkvel olles asume.

 

    2003. a. veebruari lõpus kuulutati planeet Maa kosmiliselt vabaks maaks. See tähendab, et inimesed on jõudnud sellisesse arengustaadiumisse, kus nad on potentsiaalselt suutelised planeedi eest kosmilisel tasandil vastutama. Täna toimub Maal kosmiliste kolonisaatorite poolt ehitatud paralleelsageduslike kontroll – ja täideviivate orjandussüsteemide järkjärguline lammutamine (kaose vältimiseks on see töö venitatud pikaajaliseks).  See loob olukorra, kus järjest rohkem inimesi avanevad vaimsuse suunas ja hakkavad üha rohkem valesid kuni globaaltasandini läbi nägema. Inimeste paaniline hirm (inimese sisekosmose hoiatus, et kui sa teatud süsteemi asju näpid, sind hävitatakse) vaimsete asjade ees taandub võrdeliselt koloniaalsüsteemi lammutamisega. Kas olete mõelnud, miks järjest rohkem riigi vara ja võimu kuritarvitanud ametiisikuid oma valedega vahele jäävad? Hiljuti lõhuti korruptsioonisüsteemi ülemaailmne peenmateriaalne koostöövõrgustik, mis „hoolitses“ selle eest, et spekulandid, korruptandid, manipulaatorid ja muidusööjad saaksid karistamatult oma valgustkartvaid tegusid teha. Peale selle käivitati kristalltehnoloogiline programm,  mis tegeleb avalikustamise kristallide tootmisega. Need kristallid hoolitsevad uue jõuga vanarahva tarkuse säilimise eest: „Igal oinal oma mihklipäev“.

 

 

 

 

 

 

Kirjutatud jaanuarist märtsini 2004