Ürgne elujanu väljendub vastupandamatus soovis kõike teada saada ja
isiklikult kogeda. Selleks et kõike teada saada, vajame pidevat infovahetust.
Selleks et saadu oleks tasakaalus, vajame me endast väljaandmist, vastasel
juhul läheksime lihtsalt lõhki.
Üheks infovahetuse näidiseks on meie enda hingamine. Sissehingamisele
järgneb alati väljahingamine. See õpetab meid, et iga saamise järel tuleb see
meil endast läbi lasta, enda infoga rikastada ja seejärel anda ära kogu täiega
neile, kes seda vajavad. Välja hingates me ei kontrolli, kes on väärt minust
tulevat õhku ja kes seda pole. Samamoodi ei kontrolli me ka seda, kellele anda
meist läbikäinud ja meie infoga rikastatud toitu (kuigi päris huvitav oleks
pealetuult jälgida, kui keegi oma meistriteost valvaks ja pahasid kärbseid,
usse, baktereid ja mikroobe headest eraldaks ja kasumiprotsenti neile pähe
määrida üritaks). Meie keha elutegevus näitab meile ilmekalt, kui elutähtis on
saadust vajalik välja filtreerida ja ülejäänust tingimusteta vabaneda.
Meie tegevuse parimaks tagasisideks ehk elukvaliteedi kontrolliks on
meie endi füüsiline keha. Pole vaja info tõesust kuskilt määramata kaugusest
otsida, see on meie keha näol alati käeulatuses (kui me just koomas ei ole).
Ükskõik mida teised räägivad, ennekõike tuleb ikkagi oma keha reaktsioone usaldada ja tundma õppida.
Füüsilises ruumis eksisteerib rida teisi ruume, mille olemasolu me ei
pruugi teadvustada. Neid erinevaid ruume võib nimetada hinge-, jõu-, loogika-,
info-, valguse-, pimeduse- jne. maailmadeks. Inimese õppetundide jaoks on nad
kõik võrdselt tähtsad. Kohta, kus erinevad maailmad kokku põrkavad, põimuvad
või koos eksisteerivad, nimetatakse suhtlusruumiks.
Kõiksus on rajatud vastastikule suhtlemisele, mis garanteerib igavese
arengu. Suhtlemine tähendab infovahetust. Sattudes ühest suhtlusruumist teise,
muutub meie hingamine vastavalt selle ruumi iseärasustele. Kui näiteks mingis
toas puhkeb tüli, siis võib üks tülitseja muutuda tulipunaseks (tal hakkab
palav) ja teine kahvatuvalgeks (ta hakkab külmast lõdisema), üks hakkab
hingeldama ja teisel võib samas ruumis olles hing hoopis kinni jääda. Ometigi
on selles ruumis temperatuur ja õhk sama, mis ennegi. Lõpuks tormatakse õue ja
tõmmatakse tubli sõõm värsket õhku kopsudesse, nagu poleks terve igavik midagi
hingata olnud.
Kui üks pooltest ei oska anda ja teine ei oska vastu võtta, siis sellise
olukorra jätkudes pingestuvad suhted lõpuks plahvatuseelsesse seisundisse. Selleks et üldse ellu jääda (et mitte lõhki
minna), lahendatakse olukord tüliga, mis pole muud, kui enda info teisesse
jõuga sisestamine ehk sissesõit. Kui sissesõitjal õnnestub teisesse oma
kuhjunud emotsioone, viha, raevu või muud soppa sisestada, muutub alistatud
vastane silmnähtavalt punaseks. Kriitilise momendi ületamisel käivitub keha kaitsesüsteem, mis väljendub
veresoonte krambina (inimene muutub kahvatuks, kaameks). Veelgi jõhkrama
õnnestunud rünnaku tagajärg on südamelihase kramp (infarkt).
Kinnijäämine olemasolevasse ehk hirm tuleviku ees sunnib inimest
saavutatust kümne küünega kinni hoidma ja oma tulevikku kindlustama. Kui palju
just eestlased tuleviku ees hirmu tunnevad, seda iseloomustab ilmekalt
vabatahtlik pensionikindlustus (kusagil 80%).
Kui saavutatu liiga raskeks muutub või see temalt jõuga ära rebitakse,
murduvad küüned. Küüs on aken välismaailma. Rabedus on kuiv, hingestamata ehk
elutu loogika. Nii rabedad kui on teie suhted välismaailmaga on ka teie küüned
sama rabedad ja murdumisohus. Kui te lasete ennast süüdistada, et te ei oska
välismaailmaga (teiste inimestega) paindlikult suhelda ja te selle ees kaitsetu
olete (omaks võtate), kasvavad teie küüned lihasse. Paindliku suhtlemise all
peetakse sel juhul varjatult silmas alandlikku, pugejalikku, lipitsevat,
salakavalat, variserlikku jne.
suhtlemist (eriti tähtis oskus kaasaja moodsas äris). Tegelik paindlikkus on
hetkeolukorrale alistumine iseendaks jäädes. Tavaliselt tõmmataksegi küür selga
(küüned kasvatavad küüru) selle tõttu, et kardetakse oma positsioonist või
suure vaeva ja aususe ohverdamise hinnaga väljateenitud tasuvast ametikohast
ilmajäämist. Teiselt mõistmise tasandilt vaadeldes kasvab isiku saamahimu tema
enese sisse.
Inimese valduses olev materiaalne ese laetakse omaniku hingeenergiaga
ehk teisiti väljendudes kopeerib (jäljendab) materiaalne asi inimese hingeelu.
Kui inimene suhtub oma asjadesse hoolivalt ja hellusega, teenivad need teda
kaua ja on vastupidavad. Naised ütlevad, et truu mehe ainuke armuke on ta auto.
Samas on materiaalne asi suure energiamahutavusega ja toimib inimese jaoks kui
puhvertsoon (energeetilisi sissesõite ehk lööke pehmendav kaitsetsoon). Liigne
hingeelu pingestatus väljendub inimese valduses olevate asjade mõranemises.
Igal inimesel on kannatuste piir. Selle piiri ületamine ehk kannatuste
katkemine väljendub asjade purunemises või puruks peksmises.
Autoavariist on võimalik
järeldusi teha, vaadeldes, kes kellele ja kuhu sisse sõitis. Nii
sissesõitja kui sissesõidetav peavad mõlemad materiaalset ja moraalset kahju
kannatama. Kui puhvertsooni energiast ei piisa ehk isik on probleemsem, kui
tema auto vastu võtta suudab, saab ta avariis kehalisi vigastusi. Kui te
sihikindlalt kontsentreerite oma tahet selleks, et teie seljatagune
kindlustatud oleks, siis sõidetakse teie autole tagant sisse. Kui te kaitsete
ennast tunnete maailma eest (kõvad mehed ju ei tohi tundelised olla) ja ei oska
selle tagajärjel tundemaailmas käituda (tundemaailm on sassis), sõidetakse teie
autole eest sisse. Kui te naistega sõjajalal olete, saab teie auto parem külg
kannatada. Meestega liigne konfliktsus tasakaalustub teie auto vasema külje
hävimisega. Kui te oma saatust kirute ja kõik selle süüks keerate, peab teie
auto katusega midagi juhtuma. Konfliktid minevikuga materialiseeruvad
ratastesse. Elektrisüsteemi rikked saate oma autole siis, kui lasete kellelgi
oma hingeelu liigselt (ülelöökidena kuni lühisesse) pingestada. Kui kõik on lootusetult sassis,
põleb teie auto lihtsalt ära. Huvitav oleks teada, kuidas kindlustus sellisesse
infosse suhtuks? Soovitav on seda infot üks-üheselt mitte võtta. Teadaolevalt
teevad autotootjad rahamaailma survel kõva täppistööd selleks, et auto peaks
vastu vaid garantiiaja. Selle möödumisel peab lõvikasum tulema varuosade
müügist ja nende külgepanemisest.
Olen jälginud ehitiste vigade seotust ehitise peremehe
põhimõttevigadega. Põhimõttelised vead materialiseeruvad inimese välimusse.
Tulemused olid üllatavad. Kõigi kiilaspäiste tellijate majade katused lasid
vett läbi. Astmahaigel tellijal ei tõmmanud kamin ega töötanud ventilatsioon.
Närvihaigete tellijate majadega nägid elektrikud kurja vaeva. Lombakatel ei
tahtnud vundament kuidagi maja kanda. Alatutel olid probleemid solgitorudega.
Prillikandjad virisesid akende pärast ja minu teada päris rahuldavat tulemust
vaatamata kõigile ponnistustele ikkagi ei saavutatud. Nn. külma kõhuga
tellijate majad pidid saama soojustuse vead. Ühel kõrvarõngaga tellijal ei
tahtnud ei värv ega krohv kuidagi maja küljes püsida. Seda loetelu võiks veelgi
jätkata. Nupukas ehitusfirma saaks seda infot ära kasutada ja ennustatavate
vigadega tööd alltöövõtjatele sokutada. Kui ma oma töökohas ennustasin, et
sellel tellijal tuleb katusega ja aknaklaasidega probleeme, teisel tellijal
kanalisatsiooniga ja elektriga, kolmandal vajub vundament ära, neljandal ei
taha kamin tõmmata ja ventilatsioon tehakse vigadega ning hiljem ka nii juhtus,
nimetasid kolleegid mind kuradi nõiaks.
Üks tellija, kellele ma neid asju rääkisin (selle mõttega, et ta mingid
järeldused teeks - muide, ta on kiilaspäine ja prillidega), palkas Tallinna
kõige parema katusetegija ja valis parima ning kalleima katusekattematerjali.
Katus tehti tõesti briljantselt, aga kuskilt nagu kiuste tekkis keeristorm ja
kimas üle tema maja. Katusel oleva plekksepa kirjelduste järgi tõstis keeris ventilatsioonikambri peal olevad
kiviplokkidega koormatud ajutised katteplekid õhku ja puistas ühtlaselt mööda
katust laiali. Tulemuseks oli paarkümmend auku, mis lappimist vajasid. Mõranenud
aknapakettide vahetamiseks kulus paarkümmend tuhat krooni. Kui ma talle hiljem
ennustust meelde tuletasin, sõitis ta mulle sisse: „Säde, sa pead korralikult
ehitama õppima!“
Sissesõitudele eriti tundlik on kaasaja elektroonika. Kord tegin arvuti
taga tööd ja mu parem käsi, millega arvutihiirt klõbistasin, oli suunatud
kuvarile. Äkki tundsin seljal mingit rasket energiat ning hetk hiljem juhtis mu
keha selle läbi käe kuvarisse. Kostis plõksatus ja ekraan kustus hetkega.
Hakkasin mõtlema, kes see selline olla võib, et nii võimsalt mulle sisse
sõitis. Paari sekundi möödudes helises telefon ja üks mu ammune naistuttav
küsis, kas mul on internet. Ta oli nimelt lasknud endale selle üles panna, aga
ei saanud selle kasutamisega hakkama. Mitu tundi vihastamist ketras ta närvid
viimseni krussi. Siis olevat ta tulnud mõttele meenutada, kes tema
tutvusringkonnast arvutit omab. Loomulikult olin mina esimene, kes meenus.
Naine on vaimse tasandi (nähtamatu)
sissesõitja, mees aga materiaalse tasandi (nähtav) sissesõitja. Naine on
armastus, mees on süsteem. Hinge- ehk armastussuhte alustajaks (algmaterjali
andjaks) ja ka selle lõpetajaks saab olla ainult naine. Ta kiirgab endast välja
armastust ehk kaoseenergiat. Kaos on kõige olemasoleva energia summa ehk armastus,
milles puudub süsteem. Naise ülesanne on sellest välja noppida vajalik, see
endast läbi lasta ja tingimusteta mehele anda, et mehel oleks mida
süstematiseerida. Kui naine
ei oska jagada,
toimub temas armastuse tihenemine (häirivuse- ehk rahutusetasand),
siis selle kuhjumine (stressid) kuni haigusteni välja.
Partnerlussuhte alustamisel paneb naine mehe proovile, sõites
talle sisse oma armastusega. Ta jälgib huviga, kuidas mees selle vastu võtab ja
antud olukorras reageerib. Kui
katsealune on eelnevalt tema partneri armastust täis laetud, siis katse luhtub
ehk konkurent ei pääse löögile. Siin on mehe truuduse võti naiste jaoks.
Selleks et meest endaga tervikuks siduda, tuleb naisel võidelda mehe ema,
õdede, eksnaiste ja kõigi teiste naisliinide esindajatega, kes on enne teda
selle mehe armastamisega tegelenud. See tähendab ka seda, et mehel tuleb kõik
teised armastajad vabaks anda (naisega kooselu territoorium puhastada) ja
ainult oma naise kui oma teise poole armastust vastu võtta. Igal armastuseliigil
(nt. emaarmastus, õearmastus, vennaarmastus, isaarmastus, loomaarmastus jne.)
on oma kindel võnketasand ja meil on vaja õppida neid teadlikult tunnetama ja
liigitama. Kui ema hakkab oma poega kui meest armastama, siis tähendab see
truudusevande murdmist oma mehele ehk lapse isale. Kui isa laseb sellel
sündida, siis olukorra süvenedes on sellisel pojal väga raske endale kaasat
leida. Naine, kes sellise mehe endale on saanud, on sunnitud ämmaga seni
konkureerima, kuni ta taipab ämma armastusemajast välja lüüa. See on ränkraske
võitlus.
Naise nähtamatule sissesõidule, kui mees
selle vastu võtab ja endast läbi laseb, järgneb mehe nähtav sissesõitmine ehk
seksuaalsuhe. Mida paremini oskab naine meest hingega armastada ja mida
paremini mees selle vastu võtab ja endas materialiseerib, seda võimsam ja
ülendavam saab olema seksuaalsuhe.
Seksuaalne kirg on liigne mäng, kus
eesmärgiks on eluõnne otsimine ainult seksi läbi. Kirest ehk hävitajast
vabanemiseks tuleb meil ka elu teiste väärtuste suhtes oma silmad, süda ja
mõistus avada.
Ärategemine on kättemaks teie
piitsutajatele, kes oma südametusega on teid terroriseerinud. Võiduiha on
kättemaks neile, kes ei ole osanud teid armastada. See on tahtmine neile
tõestada, et nad peavad teid armastama. Paraku soovitut ei järgne, sest võidetu
on vaid teie enese peegelpilt ja ta teeb kõik selleks, et teile varem või
hiljem ära teha.
Tahtmine ennast võita on kättemaks iseendale
ja esialgne eufooria kahaneb kiiresti rahutuseks, millega teie alateadvus annab
teile mõista, et probleem on endiselt lahendamata ja te püüdsite iseennast
petta. Näiteks sunnite te ennast alkoholist loobuma. Kui te ei püüagi
põhjusest, miks te alkoholi vajate, aru saada, kuhjub niivõrd raske hingepiin,
et varem või hiljem hakkate uuesti jooma. Kui te alkoholi (ta on teie armastaja
samuti kui kõik ülejäänudki armastuseliigid) eitama hakkate, tapate endas
midagi eluliselt tähtsat. Teised kommenteerivad teid siis kui vähe imelikku.
Alkohol on mure leevendaja ehk ta seob endaga teisse kuhjunud muretsemise
energia. Parim abi naiselt oma viinalembesele mehele on muretsemine lõpetada.
Muretsemine on usaldamatus teise hakkamasaamise pärast. Usaldamatus suleb
jõudimensiooni värava. Seega, mida vähem te teist usaldate, seda jõuetumaks ta
muutub, seda rohkem see teid muretsema paneb ja seda vähem ta nii enda kui
teistega hakkama saab. Inimene ei jäta mitte alkoholi maha, vaid alkohol jätab
inimese maha – kui inimene tema
armastuse vastu on
võtnud ja aru saanud,
miks ta laseb enda pärast muretseda ja sellega oma elu hävitada. Kui te
tahate teada, kui palju maailmas muretsetakse, siis püüdke ära arvata, kui suur
on alkoholi läbimüük maailmas.
Ärategemine on vajalik nagu kõik teisedki
tegevused. Meil on vaja oma suvalisele tegemisele teadlikult juurde liita selle
tegemise eesmärk. Kui teine teist keelt ei mõista, siis tuleb talle kindlasti
ära teha ja isegi karmimalt, kui tema teile tegi. Samas tuleb sellele liita
mõtteline sõnum, et kallis, sa ei jäta mulle muud võimalust ja ma teen seda selle
pärast, et sulle õppetund võimaldada. Kui te vastasele niimoodi oma
hingearmastust jagate, on ta teile hiljem lõpmata tänulik. Ärategemise eitamine
on võrdeline oma pea timukapakule panemisega.
Vihkamine on oma armastusega teisele jõuga
sissesõitmine. Kui teine teid eitab ja seetõttu teie armastust vastu võtta ei
oska, siis ta saadab teile mõttelise sõnumi, et te olete halb, äpu, tainapea,
idikas, tülikas tümikas, jurakas, tolvan, tõbras vm. temale vastuvõetamatu
isik. Kui te ikka sellest aru ei saa, siis ütleb ta teile selle sõnadega ja
vastava alatooniga välja. Kui teil on nende sõnade eluline sisu lahti
mõtestamata, lasete te ennast sellega
orbiidilt ära lüüa ja te peategi vihaseks saama. Mida suurema seina teine isik
teie ja enda vahele ehitab, seda rohkem on teil vaja kasutada jõudu selleks, et
teine teid märkaks. Ainus kaitse vihkamise vastu on püüe teisest aru saada
(temaga samastumine) ja sellega seoses teadvustada, et kui ise ei oska
armastust vastu võtta, siis sellega tõmbate samasuguse mõtteviisiga inimesi
ligi. Mida rohkem ennast teistest isoleerite, seda suuremaks kasvab vihkamine
ja sellega seotud ärategemine.
Vihtlemine on ihunuhtlus vihkamisest vabanemiseks materiaalsel tasandil.
Kaseviht on kõikjal olemise energia. Kui te sellega vihtlete, siis vabanete
kasvõi natukenegi maailmas eksisteerivast vihkamisest, mida oma teadmatusest
olete endasse vangistanud. Füüsiline sissesõit ihunuhtluse näol paneb teisse
vangijäänud armastuse liikuma ja pärast olete tükk aega roosa ja rahulik.
Sellepärast ka laps, kes on õige asja eest vitsa saanud, teab, mida see
tähendab ja kui hea ja kerge tunne peale seda on. Kadakaviht on proovilepaneku
energia ja sellega vihtlemine kergendab teie maksku mis maksab hambad risti
eesmärkidele pürgimise kannatusi. Tammeviht on sõjakuse energia ja sellega saab
leevendada liigsõjakaid sissesõite.
Kui te teete kõik selleks, et teisele salaja sisse sõita ja teie
eesmärgiks on tema eluenergiat varastada, olete te asunud vampirismi teele.
Kõige ohtlikumad vampiirid on nn. majasõbrad
sõbrannade ja sõprade näol. Te tunnete selle ära, kui see isik käib
liiga tihti teile või teie kaasale õpetusi jagamas ilma, et te oleksite teda
palunud. Kui teil tekib tema peale mõtlemisel õõnes tunne, siis teadke, et
tegelikult tegeleb ta teie perekonnast energia varastamisega. Probleem on
selles, et vampiir jääb teie energiast sõltuvusse (ta ise kaotab tasapisi võime
endale energiat kõiksusest ammutada) ja teeb vahendeid valimata kõik selleks,
et oma portsu kätte saada. Kui te ei taipa teda välja visata, lõhub ta teie
suhte. Kui kaks inimest tülitsevad, siis teineteise süüdistamise asemel tuleb
otsida seda kolmandat (provokaatorit), kes teie tülist kasu lõikab.
Hingemaailma vampiiride esindajad
materiaalsel ehk füüsiliselt nähtaval tasandil on hiired. Nii nagu inimesel on
hädavajalik arenemiseks ehk elus püsimiseks hingearmastuse võnketasand, on
hiirel eluliselt tähtis hingevampiirluse energiaväli (hiire vaimse tasandi
toit). Tema ökoloogiliseks ehk elu Maal tasakaalustavaks missiooniks on liigsest hingevampirismist
toitumine. Kui teie majapidamisse ilmuvad hiired, siis on see selge märk
sellest, et keegi varastab teie perekonnast kas
armastust (meesvargad) või siis jõudu (naisvargad). Hiirte arvukus on
võrdeline vampiiri võidutsemisega. Kuna naised on hingemaailma esindajad, siis
saab selgeks, miks nad hiirt nähes kiljuma hakkavad. Kiljumisega avatakse läbi
mantra (teatud häälikute kombinatsioon) energiakanal, mille kaudu tõrjutakse
hingetasandi hirmud oma territooriumilt välja. Kui te selle vampiiri avastate
ja talle ära teete – soovitav on seda teha muidugi armastusega ehk püüuga
teisest aru saada, avaneb teile äge vaatepilt, kuidas hiired teie juurest
kambana naabrite juurde jalga lasevad.
Võitlus on ärategemine. Inimene peab nii kaua
võitlema, kuni ta selle õppetunni kõik tasandid selgeks saab. Alles siis on ta
võimeline suvalise võitluse ära tundma ja juba eos sellele reageerima. Võitluse
eitamine (sellest loobumine ehk põgenemine) võrdub enda andmisega teise isiku
või tema poolt loodud süsteemi ülemvõimu alla. Õnnelik ei ole sellest kumbki
pool.
Üks võimsamaid ja tulemusrikkamaid
võitlusviise on virtuaalmaailma tasandi võitlus. Kujutage ette oma perekonna
hingeterritooriumi. Seejärel võtke mõttes vampiiril juustest kinni ja keerutage
teda õhus hoovõtuks. Siis lennutage ta mõnuga oma hingeterritooriumilt kõrge
kaarega välja ja hoiatage teda, et kui ta sellest lennust aru ei saa ja oma
tegevust jätkab, siis saab järgmine lend olema palju vägevam. Üks mu sõber
kasutas seda meetodit oma naise vampiirist sõbranna peal ja kommenteeris,
kuidas tal pea otsast ära tuli. Naine on kael ja mees on pea. Selle pildi
tulemusena nägi ta, kui mäda kaelaga see sõbranna tegelikult on. Ja sellise
arusaamaga inimene jagas oma teadmisi, kuidas mehe üle võimutseda. Tegelikult
võimutses ta oma sõbranna üle (manipuleeris temaga) eesmärgiga perekonnast mehe
poolt antud jõud ja süsteemsus varastada. Sõbranna väljaheitmise tulemuseks oli
abikaasa vabam suhtumine oma mehesse.
Materiaalse elu (raha, asjade maailma)
vampirismi tasakaalustajateks on rotid.
Kui te õpite enda õiguse eest seisma ja niimoodi võitlema, et te oma vastast ei
hävita, siis lasevad rotid teie juurest jalga. Tänapäeva suurim materiaalsete
väärtuste varas on kaasaja rahasüsteem. Kui te kellegagi raha pärast võitlete,
siis püüdke parem teineteise hävitamise asemel üles leida need, kes rahamaailma
juhivad ja selle kaudu teie aega ja energiat röövivad. Riigi siunamine kõrgete
maksude pärast ei muuda teie olukorda karvavõrdki paremaks.
Vaimse tasandi vampirismi esindajad on
nahkhiired. Kui te lasete oma ideed kas
rahasüsteemi, juura või religioonisüsteemide kaasabil varastada, siis ilmuvad teie nägemisulatusse
nahkhiired (kasvõi filmis, raamatus, unenäos). See on vihje sellele, et teil tuleb
ka vaimse tasandi võitlus vastu võtta ja õppida seal end vabalt tundma.
Mutt on minevikuga manipuleerija ehk
maasisese vampirismi esindaja. Muti tiitliga pärjatakse need isikud, kes
püüavad pidevalt tõestada, et nad on minevikus teie heaks kõikvõimaliku ja
isegi rohkem teinud. Sellega programmeerib ta oma ohvrit tänuvõla lõa otsas
siplema. Sama, mis mullamutt teeb teie aeda istutatud taimede juurestikuga,
teeb teie üle võimutsev inimmutt teie perekonna alustaladega.
Inimene on
oma kinnijäänud arusaamade
ehk suletud ringide
vang. Alandlikku vangi nimetatakse
orjaks (ma teen kõik, mis kästakse, peaasi et minuga rahul ollakse, siis ehk
jäetakse ka mind rahule). Iga õigustus, miks ma seda teha ei saa, näitab ennast
suletud ringina, milles inimene tiirleb kui orav rattas. Mida rohkem õigustusi,
seda suurem on orjameelsus. Ori ja orjapidaja on ühe terviku vastandäärmused.
Kui me astume orjameelsusest (kinnistest ehk aegunud arusaamadest) välja,
väheneb ka orjapidajate hulk.
Tundsin huvi, milline näeb välja orjarüü.
Mulle näitas ta ennast keskaegsete sõjardite rõngassärgina, mis pidi kaitsma
mõõga sissesõidu eest. Kui me ei oska oma hirmudega tuleviku ees (asjad, mis
meid häirivad – vaimne tasand) võidelda, hakkame me ennast õigustama. Nähtamatu
kinnine ring ehk rõngas ongi sellest momendist loodud. Mida rohkem neid rõngaid
teie jaoks olemas on ja mida süsteemsem ja raudsem, külmem ehk metalsem on teie
õigustusele rajanev kaitse, seda täiuslikumaks ja raskemaks kasvatate oma
orjasärgi. Oma vaimu orjastanud isikust saab varem või hiljem materiaalne ori,
kellele on kõigil õigus nii piitsa kui mõõgaga sisse sõita. Lõpuks kõlbate te
vaid sõjaväkke, et tõestada, et olete vinge võitleja. Inimene vajab tõestust
vaid siis, kui ta tunneb, et teised teda muidu ei usu. Teisiti öeldes vajab
tõestamist vaid see, mida ei ole (teistele ajupesu tegemine).
Oma õigust ei anna leiva peale määrida,
sellega ei saa tagumikku pühkida, naela seina sisse lüüa ega armastust ära
teenida. Sama kehtib ka kõigi teiste õiguste kohta kuni riigiõiguseni välja.
Õigus on momenditõde ja ikka selline, nagu on isiku momendiarusaam elust.
Vaadelge neid arusaamu, mis teil olid näiteks kümme aastat tagasi ja võrrelge
neid oma tänaste arusaamadega ehk õigustega. Paljud leiavad kindlasti automaatselt
(vana rutiini kohaselt ehk harjumusest) õigustuse, et nad on nüüd targemad.
Mõned julgemad ütlevad kindlasti, et nad olid siis lollid. Veelgi julgemad
(tõelised oma vigade tunnistajad ehk teadlikult oma hirmudega võitlejad)
tunnistavad, et nad on ka täna lollid ja neil ei pruugi õigus olla.
Iga orjapidaja kasutab oma ülemvõimu
kindlustamiseks süsteemi. Orjandussüsteemid on rajatud ajupesule, hirmule,
lubadustele, vanglatele, politseile, sõjaväele, õigussüsteemile, meditsiinile,
meediale, käskudele, keeldudele, valedele jne. Ori on see, kes ei julge
vabadust ehk enesega hakkamasaamist taotleda. Hirm olemasolevat kaotada (lõpuks
ka järgijäänud elunatukest) ehk hirm tuleviku ees blokeerib tegutsemise jõu.
Orjapidamine hakkab alati pihta vaimsest
tasandist, kasutades selleks ära silmale nähtamatuid ehk vaimseid süsteeme
(maagia, valed, tegeliku info varjamine või selle valedega segamine, hirmude
kultiveerimine, mõistuse programmeerimine, tuleviku helge elu või igavese põrgu lubamine jne.). Kannatage
kallikesed oma patuses keres, siis saate taevariiki – see on üks põhiprogramm,
mis keelab meil olevikus elada ja tänast elu nautida. Kui te hakkate endale
küsimusi esitama, et kes teie kannatustest kasu lõikab, siis võite kindlad
olla, et pool vastust on teil juba käes. Õige vastus antud olukorra kohta
garanteerib teile vabaduse. Teie vabadus ehk toimetulemine suvalises olukorras
algab sellest momendist, kui te võtate oma julguse kokku ja kuulutate endale,
et te olete vaba ja sõltute vaid sellest, mis just teile täna vajalik on.
Orjalikkus nii, nagu ta vaimsest tasandist pihta hakkas, ka vaimsel
tasandil lõpetatud saab (kui inimene on
põhjuslikkusest aru saanud).
Üks näide meie lähimineviku
orjandussüsteemist oli ühelpool teed asuv kirik ja teiselpool teed asuv kõrts.
Programm ehk süsteem oli imelihtne. Kuna naised vajavad meestelt süsteemsust,
tarkust ja jõudu, siis kuulutati, et kõige targem ja vägevam on jumal. Nii
programmeeriti naine jumalat, aga mitte oma meest austama ja armastama. Mida rohkem naine
endale ajupesu teha lasi, seda rohkem ta jumalat (või pappi) armastas ja seda
rohkem ta enda mees armastusest ilma jäi. Enamikul meestel ei jäänud muud üle,
kui naisele peksa anda, teise naise juurde minna (kusjuures see oli kuulutatud
lausa surmapatuks) või trahterisse minna, kus see vähenegi raha, mis armetus
koguses tilgutatud armastusest materialiseeriti, ära anda. Kirikupapp oli tunnustatud jumalatundja ehk
tema tarkuste ja väe vahendaja. Igal pühapäeval kontrollis papp, kas naine ikka
on kiriku võimu all. Kasu kogu protsessist lõikas aga kosmiline hingemaffia,
kelle põhitants käis ja käib veel praegugi inimese kõige väärtulikuma osa –
tema hingeenergia varastamise ümber.
Pihitool oli ja on ka täna üks võimu
kindlustamise vahendeid (süsteem sai selle kaudu teada nn. salavaenlastest ehk
teisitimõtlejatest). Siin kasutati süsteemi, et kui sa jumalale oma patud ära
räägid, siis on sul kergem ja jumal võib sulle koguni andestada. Tegelikult hakkab sul samamoodi kergem, kui
sa oma muret teisega jagad, sest teine isik, vaadeldes probleemi enda mätta
otsast, võib sulle anda selle olukorra lahendamise võtme. Andestus ehk
vabaksandmine järgneb automaatselt peale probleemi lahendamist ehk probleemi
põhjustaja teadvustamist. Ilma teadvustamata andestamist ei toimu.
Kaasaja orjandussüsteemid on palju peenemad
ja rafineeritumad. Kui kosmilised
kolonisaatorid taipasid, et paljud inimesed hakkavad kirikust eemalduma ja
selle tasandi valet läbi nägema, juurutati uus süsteem, mis nimetati teaduseks.
Programm on selline, et mida teadus tõestanud ei ole, seda pole olemas. Iidsete
kultuuride teave tegelikkusest ehitiste, esemete, kirjarullide, kaartide,
kalendrite, raamatute, ajalooürikute, kosmilise info jne. näol kas hävitati või
peideti salaorganisatsioonide arhiividesse selleks, et inimestega kergem
manipuleerida oleks. Samas on kaasaja „teadus“ salaorganisatsioonide poolt
programmeeritud ja kontrollitav nii, et asja tegeliku sisu taipajad kas
tapetakse, sunnitakse salalaborites töötama, visatakse teadusest häbiga välja
või hävitatakse hullumajas kaasaja meditsiinivahenditega. Kirjutamata seadus
on, et teaduse poolt tõestatu ei kuulu vaidlustamisele. Nii on ju teatud
ringkondadel teile hea karistamatult näkku valetada! Teaduse „tõestuse“
programme kohtame igal sammul alates meediast kuni kaaskodanikeni välja.
Teaduse väljundprogramm on tarkus ehk üliküllusliku info salvestamine oma
mällu. Paraku on aga liigne info, kui see on endast läbi laskmata ehk oma
arusaamadega sidumata (aja puudusel lihtsalt ei jõua) liigne ballast, millega
elus midagi peale hakata pole ja mis garanteerib inimesele oleku, kus ta aru ei
saaks, mis tegelikult toimub. Tarkuse kindlustamine toimub meedia vahendusel
läbi alateadvuse kõikvõimalike ristsõnade, mälumängude, konkursside, viktoriinide,
miljonimängude (kes tahab saada miljonäriks), kuldvillakute jne.
Koolid
oma õppeprogrammidega tegelevad
laste mõtlemisvõime hävitamisega (mõttetu ja tihti ka vale info
pähetuupimisega ja sellega seoses ajuaparaadi ülekoormamisega kuni lühisteni
välja) selleks, et maast madalast inimesele kastrul pähe suruda, et ta jumala
eest elust rohkem ei taipaks, kui süsteemile meelepäraseks hingerobotiks vaja
on. Teadmiste ehk süsteemse info andja (õpetaja) saab olla vaid mees, naised
pole selleks loodud. Ometi on osatud rahasüsteemi ja poliitika kaasabil luua
olukord, kus tänases koolisüsteemis on õpetajateks naised või naiselikud mehed.
Tulemuseks on arulagedad ja nii targad noored, et elu ei saagi õnnelik olla.
Teaduse
noorem vend on meditsiin. Tegelikult on tõeline meditsiin vana
rahvatarkus loodusest, selle raviomadustest ehk tasakaalustavast toimest,
rütmidest, maagilistest toimingutest, looduga tervik ehk terve olemine (enamik
toimemehhanisme silmaga nähtamatud ehk teaduse ja meditsiini keeles olematud).
Niinimetatud ravitsejad ehk tervendajad kuulutati nõidadeks, kes kuulusid
hävitamisele. Seejärel hakati juurutama kaasaegset „meditsiini“, mille tegelik
nimi peaks olema inimese katkioleku kontrolli ja täideviimise süsteem. Täna
teenib ta eesmärki, et inimene oleks ravimitest sõltuv ja ei saaks kunagi
terveks ehk tervikuks. Peidetum eesmärk on inimese raha ja selle kaudu tema
vaba aja röövimine selleks, et ta ei saaks endaga tegelda ja et tal poleks väge
oma sisemaailma korrastamiseks (tervikpildi loomiseks). Medikamentide (eriti
kaasaja antidepressantide ja hormoonpreparaatide) laastav mõju inimese keha
terviksüsteemile on pahatihti pöördumatu ja garanteerib olukorra, kus keha kui
kosmiline arvuti ei saa kõrgema tasandi infot läbi raalida, sest osa arvuti
toimesüsteemidest on hävitatud. Sellise kadalipu läbi teinud inimest
nimetatakse zombiks.
Igast august sõidavad sulle sisse
ravimireklaamid, haigekassa maksud, tervisekindlustused, elukindlustused,
kahjulikud bakterid, surmavad viirused, meditsiini ja arstide saavutused,
vaktsineerimised ja hirmutamised, et kui sa õigeaegselt arstlikus kontrollis ei
käi, võib lootusetult hilja olla… Kui arstid tahavad sellele infole vastu
vaielda, siis tuletagu meelde, mis unistused neil õppima minnes olid ja mis
neist unistustest kooli lõppedes järgi jäi. Tuletagu meelde, mis toimus nende
hinges hilisemate tööaastate jooksul ja küsigu endalt, miks see täna nii tuim
ja tundetu on.
Mida kõrgemalt inimene kodeeritud on (arstid
kodeeritakse läbi ametivande ja selle, et nad ravivad inimesi - inimkonna
kõrgkihtidesse), seda rohkem nad teiste juttu jamaks peavad ja seda vähem nad
oma vigu tunnistavad. Kuna nad toetuvad „teadusele“, siis hoolitsevad nad
automaatselt ka selle eest, et luua ja kindlustada massidele illusioon, et
haigete häda saab ära võtta (hävitada). Selleks et arstid mingil juhul ei
taipaks inimese probleemi tervikolemust (haiguse tegelikku põhjustajat ehk
inimese vale arusaama elust), on loodud kitsa spetsialiseerumise süsteem. Kitsa
ala spetsialist ei saa tervikprobleemi kunagi näha, sest tal on energeetilised
klapid nii külgedel, üleval kui ka all. Ta on kulutanud tohutu aja ja
pühendumise oma erialale ja on seetõttu teistes ametites (eriti „madalamates“)
paratamatu võhik. Kuna ta teab, et teised
erialad talle ei kõlba, siis see teadmine vangistab ta oma ameti külge ning
sellest reeglina välja tulla ei osata.
Enamik arste teavad, et ravimid ei toimi,
ometi on vaid näputäis arste,
kes seda avalikkuse ees tunnistada julgevad. Enamik arste teavad, et nn.
ravimatuks haiguseks tituleeritud haigusest on teadmamees jagu saanud, ometi
nad seda meedia vahendusel tunnistanud ei ole (paar üksikut, kes seda teinud
on, on aga hävitatud). Kuhu jääb siis vanne, et nad seisavad ja teevad kõik
inimese tervise nimel? Mida rohkem meditsiin inimesi ruineerib, seda suurema
kosena ta ise endale varem või hiljem solgivee peale tõmbab. See protsess on
käivitunud ja on pöördumatu.
Kas teate meest, kes ei ihaldaks
ürgarmastust ja naist, kes ei ihaldaks ürgjõudu? Võti ürgsusesse jõudmiseks on
õppida enda suhtes üdini aus olema.
Üdi (ürgemadus, ürgnaine, ürgarmastus) on
kaitstud teda ümbritseva luuga ja annab meile mõista, kuidas mees peab naist
väliskeskkonna eest kaitsma. Samas näeme, et kui naine on mehe sees (luuüdi),
on ta kaitstud, kuid ei saa oma asukohta vahetada. Selle info taustal on
suhteliselt lihtne truuduseprobleeme lahti mõtestada.
Mehe jaoks peab naiste maailm olema
puutumatu ja püha ning naiste jaoks peab meeste maailm olema puutumatu ja püha.
Kahes olukorras korraga olla ei ole võimalik. Kujutage ette, kui mees enda sees
igaks juhuks emakat kannaks või vastupidist olukorda, kui naisel mingi meeste
asi küljes oleks. Iga organ on inimesega kehaga ühendatud keha terviksüsteemi,
millel on loomingus oma kindel koht ja otstarve.
Inimene on loov isiksus ja tema keha on
selle loomingu materiaalse tasandi lõppjaam. See keha kannab teadmisi loomise
algusest peale ja on seotud kõigi olemasolevate kõiksuse süsteemidega. Parim
viis enda aitamiseks on ennast tundma õppida. Naiste maailma füüsiliseks
kehastuseks on naise keha ja meeste maailma füüsiliseks kehastuseks on mehe
keha. Kummalgi kehatüübil on olemas sellised loomise süsteemid, mida teisel ei
ole.
On olemas loogiline mõistus ja intuitiivne
mõistus. Esimene on meeste maailma süsteem ja teine naiste maailma süsteem.
Elades füüsilises maailmas on meil vaja asju ümber paigutada - selleks kasutame
loogilist mõistust. Selleks et ei kaoks asjade ümberpaigutamise mõte, on meil
vaja intuitiivset mõistust. Loogikasüsteemid on üles ehitatud inimese peasse ja
kujutavad endast kohalikku ehk indiviidi isiklikku bioloogilist arvutit.
Intuitiivne mõistus on üles ehitatud inimese südamesse ja on seotud kõiksuse
üliarvutiga. Seega on intuitiivne mõistus kõrgem tasand kui loogiline mõistus.
Kui naine hoolitseb oma südame kui hinge kodu korrasoleku eest, on ta oma
intuitiivse mõistusega mehest alati üle. Teisiti öeldes on naine elule suuna
andja ja oma nähtamatuses mehest pikem selleks, et tal elust ülevaade oleks.
Tasakaalustamiseks valib naine endale pikema mehe, et talle alt üles vaadata.
Samavõrra, kui mees on naisest füüsiliselt pikem, samavõrra on naine mehest
psüühiliselt pikem.
Meestel tuleb õppida naiste intuitsiooni
austama. Näiteks ostis mees (ta tahtis oma naisele üllatust valmistada) maja
ehitamiseks krundi. Sellest tekkis tüli, sest naine ei tundnud ostust mingit
rõõmu ja väitis, et sellele krundile ei ole võimalik midagi ehitada. Umbes
aasta pärast ilmus välja selle krundi tegelik omanik ja kohtuvaidluste käigus
võeti see neilt ära. Kust teadis naine, et see nii läheb? Naine sisestab
kosmilisse arvutisse olukorra andmed (selles arvutis on andmepagas kõigest
olemasolevast) ja võtab sellest välja lõpptulemuse. Tulevikku ei ole olemas,
küll on aga võimalus seda ette arvutada. Mida korrastatum on inimese
sisemaailm, seda selgem on tema tulevikuvisioon ja seda õnnelikum ehk veatum on
tema elu.
Ühel loengul tegin naistele ettepaneku, et
nad oma mõistuse metsa viskaksid. Enamik naisi seda ei teinud, sest nad ei
kujutanud ette, kuidas nad siis materiaalse eluga (tark olemine, raha
teenimine, perekonna ülalpidamine, töösuhted, õpetajaks olemine,
plaanimajandus, maja ehituse juhtimine, ülemuseks olemine, riigiametnikuks
olemine jne.) toime tulevad. Nad ei saanud aru, et nad on meeste ülesanded oma
õlule võtnud ja sellepärast kannatavadki. Naine peab olema ennekõike hing ja
seejärel mõistus, mees vastupidi. Naine ehitab bioloogilist elu, mees
materiaalset elu.
Bioloogilise elu ehk inimese ehitamine peab
olema kooskõlas kõiksusega. Kui naine kulutab oma jõu ja aja loogilise mõistuse
arendamisele (meeste maailmas võimutsemisele), siis tema intuitiivsüsteemid
reostuvad ja sünnitatav laps ei saa normaalne (terve) olla.
Need naised, kes mind usaldasid ja oma
mõistuse metsa viskasid, olid veidi aja möödudes mulle ülitänulikud. Nad
ütlesid, et nad pole kunagi nii naiselikud olnud kui nüüd. Mets on tasakaalus
süsteem (taim = vaim + keha), mis tasakaalustab ehk puhastab sinna saadetud
mõistuse ja saadab selle siis omanikule tagasi. Mida rohkem naine meeste
mõistust usaldab, seda ürgnaiselikum ta on ja seda ürgmehelikumat partnerit ta
endale ligi tõmbama hakkab.
Kord sattus minu juurde naine, kes oli läbi
käinud kõikvõimalikud targad inimesed ja mitte keegi ei olevat osanud tema
probleemi lahendada. Vaatasin, et tema pähe oli kasvanud ülisuur energeetiline
mätas ja soovitasin tal see metsa visata. Ta ei olnud nõus mingi hinna eest
seda tegema, sest ta ei saanud aru, miks ta peab oma mõistusest loobuma - kuidas
ta siis oma eluga hakkama saab? Lõpuks tuli välja, et ta enda mees on teda
pidevalt metsa saatnud…
Üks naine, kellele ma soovitasin mõistuse
metsa visata, ütles, et ta peab mõtlema…
Naiseks olemise missioon on ellu uute
olukordade tekitamine (uute õppetundide loomine selleks, et elu edasi areneks).
Mehed tõlgendavad seda kui rahulolematust. Paraku ei sõltu naise rahulolematus
temast endast, sest see on kosmiline programm. Surfates kosmilises arvutis,
leiab naine alati, mis võiks parem olla. Siinkohal tuleb tal usaldada jällegi
oma sisetunnet, et ta oma meest liigselt üle ei koormaks, samas ei tohiks ka
oma meest poputada ja teda loodriks harjutada.
Kui keegi arvab, et mehed ei pea midagi
tegema, sest kõik sõltub algselt nii kui nii naistest, siis meeste esmane
ülesanne on naistele nende maailm tagastada. See tähendab, et mehed peavad
teadlikult õppima olema sirgjoonelised, konkreetsed, otsekohesed, loogilised,
täpsed, usaldatavad, võitlusvõimelised, süsteemsed, õiglased ja läbinähtavad.
Naistel tuleb samamoodi meestele nende
maailm tagastada. Lihtsamalt öeldes – see mis naistele on lubatud, on meestele
keelatud ja vastupidi. See ei tähenda, et me midagi proovima ei
peaks (kust me muidu kogemusi saaksime?). Keelamine on elu eitamine ehk
surm. Kosmiliselt tasandilt vaadeldes on kõik lubatud, tuleb vaid teada, et oma
tegude eest vastutame ise ehk kõik tagajärjed tuleb meil enestel kanda.
Inimene ihaldab head ja paremat. Paraku on
nii, et kõige paremini kasvavad taimed sõnniku peal. Kui inimene ütleb, et ta
pole sita pealt riisutud, siis programmeerib ta ise oma elu kiduraks ja
väärtusetuks. Temast peab saama kõrbetaim, sest teatavasti peab taim
kõrbeliivast ikkagi mulda ehk kõdunenud sõnnikut otsima. Sitt on bioloogilise
elu lõpptoodang, kuhu on salvestunud selle autori elukogemused. Need kogemused
lähevad teiste tasandite isikutele õppimise algmaterjaliks. Mida rohkem on
algmaterjali ehk õppimise teemat, seda suurem on arengupotentsiaal.
Kord küsis minult üks naine, miks ta selg
valutab ja miks tal ei ole jõudu seda sirgena hoida. Nägin, et tema kehas oli
kaks horisontaalset musta plaati, mis jagasid ta keha kolmeks osaks. Üks plaat
oli naba kõrgusel, teine läbistas kaela. Ütlesin, et sa armastad kolme erinevat
meest. Üks kõlbab vaid seksi ja raha jaoks, teisega saab vaid südameasju jagada
ja kolmandaga on seltskonnas hea hiilata, sest ta on nii tark ja intelligentne.
Ükski mees ei taha, et teda tükeldataks. Mees ei saa seksida ega raha teenida,
kui sa tema ülemise osa (hing ja mõistus) ära nullid ehk kõlbmatuks mõtled. Ta
maksab sulle kätte ja sisestab sinusse oma vihaenergia täpselt sellele
kõrgusele, kust alates sina ta kõlbmatuks mõtlesid. Seesama sissesõit näitabki
ennast musta energeetilise plaadina ja ei lase sinu kehast vertikaalenergiaid
läbi. Teine mees, kellega platoonilist armastust jagati, hoolitses selle eest,
et naisesse sisestada energeetiline tõke kaela ja samasse kohta, kuhu esimene
mees oma vihaenergiat ladustas. Kolmas mees hoolitses selle eest, et tõke
kaelas ikka hea ja kindel oleks. Kui naine oma probleemi olemust taipas ja
mõttes nende kolme mehe käest vabandust palus, kadus ta valu hetkega ja selga
tuli jõud tagasi.
Selleks et mees saaks naise armastust
mateeriasse vormida, on naisel vaja pidevat kontrolli (tagasisidet), millist
armastust (ehitusmaterjali) mehel just momendil vaja läheb. Lihtsustava näitena
võtame maja ehitamise. Töö on tellija materjalist. Tellijaks ehk suuna ja
ülesannete andjaks on naine. Kui käsil on maja vundamendi rajamine, siis on
naisel vaja anda materjal just vundamendi ehitamiseks. Kui ta oma teadmatuses
tirib kohale katuse ehitamiseks vajaliku materjali, peab mees kulutama aega
selle materjali ladustamisele, tal on vaja selleks territoorium leida ja selle
valvamiseks energiat kulutada. Samas
peab ta naisele aru andma, miks töö ei edene.
Üks võimalusi mehele pakkuda just seda, mida
ta vajab, on teadlikult kasutada nii enda kui mehe keha sisekosmose süsteeme.
See on tuntud naise ja mehe üheks saamise mõistena. Pakun selleks välja ühe
elus järgikontrollitud virtuaaltehnika.
Kujutage mõttes, et teie armsam seisab
seljaga teie poole ja te astute tema sisse nii, et teie selgroog kattuks mehe
selgrooga. Kui teie partner on teist kas pikem või lühem, siis muutke mõttes
enda kasvu nii, et erinevusi ei oleks. Kuna naine saab kõiksusest kätte kogu
teave, siis laske kogu see info (nii meeldiv kui ka ebameeldiv), mis teid
ümbritseb, nii endast kui teie sees olevast mehest läbi suunaga maa poole.
Selle toimingu käigus loob teis oleva mehe sisekosmos temale vajaliku info
äratundmise süsteemi. Seda süsteemi võib vaadelda kui kristalli, mis vajaliku
info vastu võtab ja mittevajaliku ümbritsevasse kõiksuse ruumi tagasi
peegeldab. Jätke see kristall enda sisse ja armastage seda, kui teie mehe poolt
antud kingitust. Seejärel leidke endas julgust ja andke oma mees nii vabaks,
kui te oskate. Kui te seda teete, siis teie mees tunneb, et te olete teda
usaldama hakanud. Mida rohkem te oma meest usaldate, seda rohkem saab ta
kasutada teie usu kaudu tulevat jõudu ja seda rohkem ta teile seda tänutäheks
kingib. Üks huvitav paradoks on see, et mida vabamaks oma partneri annate, seda
rohkem te seotud olete. Uued sidemed aga ei oma enam orjastavat iseloomu. Kui
teie mees ei oska teie antud väärtustada, siis on teil täielik õigus oma
armastuse kraan kinni keerata ja anda talle võimalus kuival olla. Teie töö on
tehtud ja sellele järgneb teie partneri etteaste.
Kes meist ei tahaks elada riigis, kus kõik
riigiisandad oleks ausad ja teeksid oma tööd missioonitundega ehk pühendunult?
Kas teate ajaloost mõnda riiki, mille aparaat oleks oma kodanikest tegelikult
hoolinud? Minevikust võib näitena tuua loo heast tsaarist. Kui inimesel
õnnestus läbi erinevate kadalippude jõuda hea ja õiglase tsaari juurde õigust
nõudma, siis veidi aja pärast ta lihtsalt „haihtus“. Laiem mass ei taibanud
siis ja ei taipa ka täna, et niiditõmbamine on vähemalt viimased paartuhat
aastat käinud hierarhiapüramiidi ehk võimueliidi tipust. Tänases maailmas on
kõik riikide tippjuhid kosmilise maffia kontrolli all. Selle maffia üks
liidreid oli Jehoova (andmed kosmilisest infopangast). Ta tuli 3600 aastat
tagasi Maale üliheade kavatsustega. Põhiline tegutsemispiirkond oli tal siis
Lõuna-Ameerika ja Aasia vaheline ekvatoriaalala. Pikka aega tegutses ta tolles
piirkonnas inimeste hüvanguks, mille tulemusena arenes kultuur ja tema hoole
all olevad inimesed tundsid ennast õnnelikena. 2400 aastat tagasi tekkis tal
konflikt ida poolt tulevate draakon-madudega ja tal õnnestus suur osa sellest
süsteemist enda kontrolli alla saada. Vea tegi ta sellega, et müüs ülemvõimu
nimel osa oma aususest maha. Siit algas tema allakäiguspiraal. Umbes 2100
aastat tagasi hakkas talle ülemvõim lõplikult pähe. Koostöös kosmilise maffiaga
arendati välja ristiusu süsteem ja loodi müüt Jeesus Kristusest. Rahasüsteemi
loomisega juurutati liigkasuvõtmine protsentide näol (tänased pangad). Tema
orjandussüsteemi tänased väljundid on veel meditsiin, juura, teadus, poliitika,
haridus, meedia, äri, sõjavägi, politsei, vabamüürlus, Sai Baba süsteem, suur
osa kaasaja New-Age grupeeringutest jne. Peale selle tekitas ta koos oma
„meeskonnaga“ piisavalt peavalu ka teistele maavälistele dimensioonidele
(näiteks Hallidele ja Usside süsteemile).
2004. aasta 16. märtsi Linnutee Galaktika
Komitee otsusega saadeti Jehoova pagendusse koos kõigi süsteemide ja
tehnoloogiate kasutusõiguste äravõtmisega. Tema peakorter, mis asus
intuitiivpoole 6. ja 7. dimensiooni
vahel (Hallide juures), likvideeriti.
Inimese jaoks on esimene ja kõige tähtsam
riik tema keha. Riigi minimudel inimese sees on maks. Kõikvõimalikud protestid
maksude vastu teevad maksa haigeks. Kui inimene tunneb hirmu selle ees, et ta
võib tulevikus osutuda maksujõuetuks, tekivad tal probleemid maksa ülaosas.
Pidev suutmatus oma ja teiste probleeme kinni maksta häirib maksa keskosa tööd.
Viha selle vastu, et te olete pidanud kogu elu teisi orjama ja teil ikkagi
midagi ei ole, blokeerib teie maksa alumise osa. See isik, kes on otsustanud
pereelust lõplikult loobuda (paadunud poissmehed ja vanatüdrukud) ja ka need,
kes hakkavad suvalist kollektiivi kuni jumalariigini välja meeletult vihkama ja
lõpuks eitama, kasvatavad endale maksavähi.
Inimese jaoks tähtsusjärjekorras teiseks
riigiks on tema perekond (lapsepõlves ema ja isa, täiskasvanuna tema abikaasa
ja lapsed). Seda riiki nimetatakse koduks. Kodu tuumaks ehk kooshoidjaks on
naine (naise ümber keerleb elu nii, nagu aatomis tuuma ümber tiirlevad
elektronid või päikesesüsteemis päikese ümber tiirlevad planeedid). Kui kodu ei
ole korras, siis ei ole miski korras. Seda teadmist on orjastajad kavalalt ära
kasutanud.
Tähtsuselt kolmandaks riigiks on inimesele
tema sõbrad, sugulased, tutvusringkonnad, meestele ka töökollektiiv.
Viimaseks ja paraku ka materiaalse tasandi
kõige vähemtähtsaks riigiks inimese jaoks on rahvusriik. Kõik rahvuste ja
riikide vahelised ebakõlad on orjastajate poolt kunstlikult tekitatud. Kui suur
osa teie pere sissetulekust läheb riigikaitse ülalpidamiseks? Kas laps, kes
mängib teise riigi kodanikuga või teist keelt rääkiva lapsega, tuleks
iseseisvalt selle peale, et seda teist
endale vaenlaseks mõelda?
Tänased riigikorrad on organiseeritud nii,
et inimesel ei jääks endaga tegelemiseks ei aega ega jõudu. Kui inimene ei saa
endaga tegeleda, siis on tema sisekosmos reostatud liigse ja tihti ka väära
informatsiooniga. See info, mida ta enda jaoks tegelikult vajab, ei pääse
olemasoleva info liigse tiheduse (reostuse) tõttu lihtsalt löögile, ta ei tunne
seda ära. Segaduses olevat inimest on lihtne nii hingeliselt kui materiaalselt
ära kasutada. Olukorrast väljapääs on endale aja võtmine (alguses kasvõi
jõuga). Mida rohkem inimene endaga tegeleb, seda vähem teeb ta vigu, seda
korrastatum on tema sisemine arusaamade süsteem ehk tervikpilt ja seda vähem
kulub tal aega vigade paranduseks. Mida harmoonilisem on inimese
maailmatunnetus, seda tervem on ta nii keha, mõistuse kui ka hinge poolest.
Seda paremad (vabamad) on tal suhted nii kodus kui väljaspool kodu.
Ööpäevane
ajajaotus peaks olema selline (soovitus kosmose poolt).
1.
Neli tundi endaga tegelemine (sisemaalima
korrastamine). See on aeg, kus inimesel tuleb oma mõtete ja tunnetega üksi
olla. Selle aja jooksul mõtleb inimene
läbi oma eelneva öö unenäod, teeb eelolevaks päevaks tegutsemisplaani, tunnetab
ja analüüsib suhteid teiste isikutega. Enne magamaminekut mõtiskleb möödunud
päeva sündmuste ja olukordade üle ning püüab teadvustada oma vigu.
2.
Neli tundi teistega tegelemine
(välismaailma korrastamine). Kui sa oma territooriumi korrastad, aga läga
aknast välja viskad, siis varsti ei pääse sa oma territooriumilt ei välja ega
saa sinna ka sisse. Inimestega suhtlemise tasandil tähendab see seda, et jagad
oma süstematiseeritud kogemusi ehk teadmisi teistega. Mida rohkem jagad, seda
rikkam oled. Kui sa lähed teisi õpetama, aga eelnev töö endaga on tegemata,
oled sa suuteline teistele vaid segadust pakkuma. Varem või hiljem hakatakse
sind vältima.
3.
Neli tundi peresiseseks suhtlemiseks.
4.
Neli tundi meestel materiaalse elatuse
loomiseks (tegutsemine välismaailmas), naistel sama aeg kodu korrashoiuks ehk
hingestamiseks (tegutsemine sisemaailmas). See ei tähenda, et mehed ei tohi
naiste ja naised meeste asju teha. Ennekõike tuleb oma sooroll täita ja siis
muude asjadega tegelda. Mees, tehes naiste toiminguid, peab selle juures meheks
jääma ja naine, tehes meeste toimetusi, peab oskama naiseks jääda. Kui palju
peavad tänased mehed oma ajast tööle kulutama, et minimaalnegi materiaalne
heaolu kindlustatud saaks? Kelle huvides on loodud süsteem, mis sunnib naisi
raha teenima? Tehniline tase on täna Maal selline, et piisab täielikult
4-tunnisest tööpäevast. Keda ja miks peame me orjama? Miks ei ole meil täna
võimalik oma aja peremehed olla? Miks ei ole enamikus kodudes õnne ja kuidas
mõjub see riigile tervikuna?
5.
Kaheksa tundi magamiseks. See on aeg, mil
meie hing on kehast vaba ja saab oma kogemusi jagada/vahetada teiste reaalsuste
asukatega nii meie dimensioonis kui ka mujal (astraalrännud). Samas toimub
ärkvelolekuaja kogemuste ja muljete süstematiseerimine ja pakkimine alateadvuse
„riiulitesse“, et vajadusel seda infot kasutada. Unedimensioon on täpselt sama
reaalne kui see dimensioon, kus me ärkvel olles asume.
2003. a. veebruari lõpus kuulutati planeet
Maa kosmiliselt vabaks maaks. See tähendab, et inimesed on jõudnud sellisesse
arengustaadiumisse, kus nad on potentsiaalselt suutelised planeedi eest
kosmilisel tasandil vastutama. Täna toimub Maal kosmiliste kolonisaatorite
poolt ehitatud paralleelsageduslike kontroll – ja täideviivate
orjandussüsteemide järkjärguline lammutamine (kaose vältimiseks on see töö
venitatud pikaajaliseks). See loob
olukorra, kus järjest rohkem inimesi avanevad vaimsuse suunas ja hakkavad üha
rohkem valesid kuni globaaltasandini läbi nägema. Inimeste paaniline hirm
(inimese sisekosmose hoiatus, et kui sa teatud süsteemi asju näpid, sind
hävitatakse) vaimsete asjade ees taandub võrdeliselt koloniaalsüsteemi
lammutamisega. Kas olete mõelnud, miks järjest rohkem riigi vara ja võimu
kuritarvitanud ametiisikuid oma valedega vahele jäävad? Hiljuti lõhuti
korruptsioonisüsteemi ülemaailmne peenmateriaalne koostöövõrgustik, mis
„hoolitses“ selle eest, et spekulandid, korruptandid, manipulaatorid ja
muidusööjad saaksid karistamatult oma valgustkartvaid tegusid teha. Peale selle
käivitati kristalltehnoloogiline programm,
mis tegeleb avalikustamise kristallide tootmisega. Need kristallid
hoolitsevad uue jõuga vanarahva tarkuse säilimise eest: „Igal oinal oma
mihklipäev“.
Kirjutatud jaanuarist märtsini 2004